Heitlus Leedu riigipea koha pärast tõotab tulla pingeline: läbisaamine Kremliga üheks erimeelsuseks

Täna on Leedus suur valimispäev, mil selgub, kes pääseb riigipeavalimiste teise vooru, aga ka see, mis saab topeltkodakondsuse ja parlamendisaadikute arvu vähendamisega.

Tänastest kandidaatidest napilt populaarseim on eksrahandusminister, 44-aastane Ingrida Šimonytė, kes on varem olnud ka Läti panga nõukogu asejuht. Tsentristlike vaadetega Šimonytė on enda sõnul pragmaatiline ja ei tegele ümbernurgajutu ajamisega ning on populaarne noorepoolsemate linnas elavate valijate seas. Teda peetakse ka tänase riigipea Dalia Grybauskaitė liini jätkajaks, sest Šimonytė on lubanud, et temagi suhtub suhetesse Venemaaga karmilt. Šimonytė kandideerib sõltumatuna, kuid teda toetab ametlikult isamaalaste ja kristlikdemokraatide liit (TS-LKD).

Üsna võrdse toetusega on ka sõltumatu kandidaat, 54-aastane majandusteadlane Gitanas Nausėda, kes tegi endale nime SEB nõunikuna Leedu majanduspoliitikat kommenteerides. Tsentristlike vaadetega Nausėda kirjeldab end ise konservatiivina. Kriitikute sõnul esindab ta suurfirmade ärihuvisid, näiteks pakkus ta välja Hiinaga kaubavahenduse süvendamist, kuid Nausėda arvamused on üldiselt tasakaalukad ja ta hoidub äärmustesse kaldumast.

Šimonytėl ja Nausėdal on kannul ka 48-aastane Saulius Skvernelis, kes on Leedu seninine peaminister. Karjääri alustas ta politseinikuna, kerkis ülemkomissariks ja oli seejärel siseminister. Ametlikult on temagi sõltumatu kandidaat, kuid teda toetab võimupartei talupidajate ja roheliste liit (LVŽS). Tema erinevalt oma kolleegidest oleks valmis Moskvaga dialoogi otsima ja nõustuks kolima Leedu saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma. Tänase riigipea Grybauskaitėga on need seisukohad põhjustanud palju tüli.

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt toetab tänastel valimistel Šimonytėt 27 protsenti, Nausėdat 25 protsenti ja Skvernelist 24 protsenti leedulastest.

Kui nii tõepoolest läheb, et ükski kandidaat ei saa vähemalt 50 protsenti kõigist häältest, toimub juba kahe nädala pärast 26. mail koos europarlamendi valimistega ka riigipeavalimiste teine voor.

Täna toimub riigipeavalimiste kõrval ka referendum topeltkodakondsuse lubamise (lääneriikidega) ja seimiliikmete arvu vähendamise (141-lt saadikult 121-le saadikule) üle. Tõenäoliselt kiidavad valijad need muudatused heaks, näib avaliku arvamuse küsitlustest.

Hääletada saab õhtul kella 20ni ning tulemusi on oodata kesköö paiku.