DELFI TÖÖINTERVJUU | Evelin Ilves Ärmaga läinud rahast ja presidendi mainest: mul on hästi kahju, aga see polnud minu otsus

Evelin Ilves soovib europarlamenti saada muuhulgas eneseteostuse eesmärgil. Tal oleks hea meel seal näha ka Ieva Ilvest, keda pole seni kordagi kohanud.

26. mail valitakse viieks aastaks uued Eesti esindajad europarlamenti. Delfi stuudios seab sel nädalal end sisse värbamiskomisjon, et kuulata järgemööda üle peamiste erakondade esikandidaadid ja üksikkandidaat. Esimesena astus komisjoni ette Eestimaa Roheliste nimekirja vedur Evelin Ilves.

„Minu jaoks on see järgmine samm eneseteostuses,“ teatas Ilves vastuseks küsimusele, miks ta tahab saada europarlamenti.

Teisalt poolt oli ta kindel, et kuna Eestil on piiratud arv esindajaid europarlamendis, siis peaksid olema need saadikud väljapaistvad nagu tema ise. „Kui Eestil on nii vähe saadiku kohti, siis ma arvan, et need kuus-seitse, kes meil on, peaksid olema julged, veenmisjõulised, ettevõtlikud.“

Muidugi kavatseb Ilves europarlamendis tegelema hakata toidu ja keskkonna teemadega, mis tema sõnul on samavõrd tähtsad kui julgeolekuküsimused. „Minu jaoks on puhas toit ja loodus, tervis täpselt samasugune julgeolekugarantii, kui NATO vihmavari. Ja nende teemadega on ka oluline tegeleda.“

Kliimamarsiks polnud aega

Aga millised on siiski Evelin Ilvese enda tegevused rohelise ilmavaate elluviimisel. Kandidaat tunnistas, et näiteks oma kodus pole ta suutnud plastiku kasutamist täiesti elimineerida. Kuid leidis, et see pole näitaja, mille järgi roheliseks olemist mõõta.

„Ma olen päris roheline. Päris roheline ei ole see inimene, kes istub puu all, paljajalu ja kallistab puud. Lähtume reaalsusest. Ei ole mõtete seda rohelist maailmavaadet kuskile ekstreemsusse suruda. Eesti inimestest ligi 90% on tegelikult rohelised, aga see oma meelsuse manifesteerimine ongi kuidagi jäänud sellise serva peale lükkamise taha. Me ei saa rohelist pööret teha päevapealt, tähtis on suund, kuhu poole oleme teel,“ leidis Ilves.

Aga kuidas on Ilvese enda vaadete manifesteerimisega – kooliõpilased käisid mitu korda Toompeal kliimamuutuste teemale tähelepanu tõmbamise nimel meelt avaldamas, kus oli Ilves?

„Ma ei käinud [kliimamarsil]. Mul oli lihtsalt üks teine üritus sellele ajal.“

Marsse oli mitu. Miks te ei leidnud aega neile minna?

„Lihtsalt ei olnud aega, kuna elu oli juba ära planeeritud. Aga selle eest läks sinna minu lapse klass. Olin seal kaudselt esindatud.“

Kahju Ärmaga juhtunust

Inimestel on siiani küsimusi seoses Ärma taluga juhtunuga - kas Ilves on valmis avalikkuse ees vabandama, et sinna projekti läks suur hulk maksumaksja raha, aga lõpuks ei midagi: maksumaksja jäi ilma oma rahast, ei tulnud turismitalu ja sai hävitatud presidendi maine?

„Mul on hästi kahju sellest. Aga see, kuidas see lõppes ei olnud minu otsus. Mina, kes ma nägin end turismiettevõtjana, oleksin jätkanud sellega ka pärast presidentuuri. Kas näete, et president Toomas Hendrik Ilves on turismiettevõtja? Tema tegi selle otsuse lähtuvalt iseendast. Kuidas ta seda turismitalu peab, kui ta Ameerikas elab?“

Ilves tunnistab ka seda, et tunneb siiani süümepiinu Ärma ehituse järel pankrotti läinud ettevõtete pärast. „Muidugi tunnen. Loomulikult tunnen. Aga minul oli leping peatöövõtjatega. Mul on väga kahju, mina maksin kõik arved neile ära.“

Kohata Ieva Ilvest

Lätis kandideerib europarlamenti president Toomas Hendrik Ilvese nüüdne abikaasa, Ieva Ilves, kuidas võtab Evelin Ilves võimlaust, et hakkab temaga seal igapäevaselt kohtuma?

„Minul ei ole temaga mingisuguseid probleeme. Mul oleks päris huvitav teda kohata, ma ei ole kohanud teda.“

See oleks teie esmakohtumine seal?

„Jah. Isiklikult ei ole kohanud, aga kuna minu laps on oma isa juures väga oodatud ning võimaluste piires tihe külaline, kes saab Ievaga väga hästi läbi, tal on tihe side oma väikse vennaga, siis ma kaudselt tunnen. Meil on selline täiesti terve side olemas.“

Evelin Ilvest intervjueerivad LP ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.

Kuidas läheb esikandidaatidel prantsuse keelega?

Euroopa Liit on silmitsi Brexitiga ehk Suurbritannia lahkumisega. Brüsselis toimetavad inimesed on selgelt märganud, et Brexitil on keeleline mõju Euroopa Liidule – prantsuse keelt, kui teist EL-i töökeelt on kuulda palju rohkem ja jõulisemalt. Näiteks Euroopa Komisjoni praegune president Jean-Claude Juncker on eelistab juba selgelt inglise keele purssimise asemel rääkida prantsuse keelt, mida valdab palju vabamalt.

Delfi tööintervjuul katsutakse, mida Eesti kandidaadid teeksid, kui saavad ühtäkki prantsuskeelse kirja näiteks samalt Junckerilt. Kas nad üritaksid sellest ise aru saada või mil viisil nad lahendaksid olukorra, kui on vaja kiiresti mõista sisu ja vastata? Vaata tööintervjuude saatest, kuidas kandidaadid reageerivad ja mida ette võtavad olles silmitsi prantsusekeelse teatega.