Brüsselis toimus Euroopa Komisjoni presidendi tippkandidaatide debatt
Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid pidasid eile teledebati, mida kanti üle kogu Euroopa Liidus. Tegemist oli osaga spitzenkandidat’i ehk tippkandidaadi protsessist, kus Euroopa Parlamendi fraktsioonid esitavad enda poolt Jean-Claude Junckeri järglaseks pürgijad.
Kõik kandidaadid peavad kandideerima ka Euroopa Parlamendi valimistel, mis toimuvad 23.-26. mail, vahendab BBC News.
Protsessi prooviti esimest korda 2014. aastal ja selle eesmärk on muuta komisjoni presidendi ametisse nimetamine demokraatlikumana paistvaks, nii et võitja oleks teinud midagi, mis meenutaks valimiskampaaniat.
Brüsselis olid laval kuus kandidaati.
Manfred Weber, Euroopa Rahvapartei
Weber on olnud kõrge lennuga Euroopa Liidu paremtsentristlike parteide blokis juba alates noorest east. Ta rõhutab tihti oma Baieri juuri, kui esitleb oma kümnepunktilist plaani Euroopa jaoks.
Weberit peetakse favoriidiks, aga ainus asi, mida ta juhtinud on, on Euroopa Rahvapartei delegatsioon Euroopa Parlamendis.
Weber lubas nimetada voliniku, kes tegeleks uute suhetega Aafrikaga, et kontrollida paremini sisserännet Euroopasse. Weber ütles, et tulevased kaubanduskokkulepped teiste riikidega peaksid sisaldama sätteid, mis keelavad lapstööjõu kasutamise.
Weber pidi samas tõrjuma süüdistusi, et tema paremtsentristlikud kolleegid on hääletanud kliimamuutusevastaste meetmete vastu.
Frans Timmermans, Euroopa Sotsialistide Partei
Timmermans on mitmeid keeli valdav Euroopa Komisjoni asepresident. Hollandlane surus läbi Euroopa Liidu seaduse, mis keelas plastikkõrred, ja pidas läbirääkimisi Euroopa Liidu kokkuleppe üle Türgiga sisserändevoolu piiramiseks.
Timmermansi põhiline ettepanek debatil oli ettevõtete maksustamise miinimummäär kogu Euroopa Liidus 18%.
Margrete Vestager, liberaalid
Taanist pärit Vestager on praegu Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik ning on juhtinud juurdlusi, mis on lõppenud suurte trahvide määramisega Google’ile ja Apple’ile.
Vestager tunnistas aga, et komisjon on valijatest võõrdunud.
„Eelmisel aastal saime me digitaalsed kodanikuõigused. Me nimetasime selle GDPR-iks. Kuidas me saame loota, et inimesed selle omaks võtaksid?” küsis Vestager.
Liberaalid on esitanud Euroopa Komisjoni ametikohale veel kuus kandidaati, sealhulgas Guy Verhofstadti.
Ska Keller, Euroopa Roheline Partei
Keller on teist korda spitzenkandidat. Keller nõudis, et tulevased kokkulepped peaksid sisaldama inimõiguste paremat kaitset.
Roheliste ridades kandideerib ka Hollandi keskkonnakaitsja Bas Eickhout.
Nico Cue, Euroopa Vasakpoolsed
Vasakäärmuslaste esindaja on endine metallitööline Hispaaniast, kes kasvas üles Belgias.
„EL-i ühtsus on ohus Lõuna-Euroopas rakendatud ennekuulmatu kasinuspoliitikavägivalla tõttu,” ütles Cue.
Vasakpoolsete teine kandidaat on Violeta Tomić, endine telenäitleja ja Sloveenia parlamendi liige.
Jan Zahradil, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid
Tšehhi Euroopa Parlamendi liige peaks võitlema EL-i institutsioonide võimu piiramise ja liikmesriikide rolli tugevdamise eest.
Zahradil viitas Tšehhi arvamusküsitlustele, mis näitasid, et 90% kodanikest tahavad EL-i jääda, aga 70% ei taha ühineda euroalaga.
„See on selge näide, et inimestele meeldib Euroopa Liit, aga ei meeldi kõik, mis Euroopa Liidust tuleb,” ütles Zahradil.
Võimalike spitzenkandidat’idena on nimetatud veel mitmeid tegelasi, aga nad kas ei ole täitnud kriteeriume teledebatist osavõtmiseks või ei ole ise selle mõttega eriti kaasa läinud.
Nende hulgas on Itaalia asepeaminister Matteo Salvini, Kreeka endine rahandusminister Yannis Varoufakis ja Kataloonia iseseisvusreferendumi eest vangis istuv Oriol Junqueras.
Euroopa Liidu liidrid on öelnud, et Euroopa Liidu lepingud annavad neile ainsana volitused nimetada Euroopa Komisjoni president.
Ametisse nimetamine on tõenäoliselt seega riikide vaheliste võimumängude tulemus, kus tuleb arvesse võtta sugude ja geograafilist tasakaalu Euroopa Liidu teiste juhtivate ametitega, milleks on Euroopa Keskpanga juht, Euroopa Ülemkogu president ja Euroopa Liidu välispoliitikajuht.
