Põhja-Korea kannatab kõige hullema põua käes aastakümnete jooksul

Põhja-Korea kannatab teadete kohaselt viimase 37 aasta kõige hullema põua käes ning on kutsunud kodanikke „võitlema” selle saagile tekitatava kahju vastu. ÜRO teatel vajab kuni kümme miljonit põhjakorealast kiiresti toiduabi.

ÜRO raporti järgi on põhjakorealased pidanud sel aastal seni läbi ajama vaid 300 grammi toiduga päevas, vahendab BBC News.

1990. aastatel arvatakse tõsine näljahäda olevat Põhja-Koreas kaasa toonud sadade tuhandete inimeste surma.

Seni pole veel viiteid sellele, et praegune põud oleks nii tõsine, aga see järgneb reale hoiatustele kehvade saakide ja põuakahjude kohta riigis.

„Praeguse seisuga ei ole päris selge, kui halvad asjad on, sest kõiges, mis puudutab Põhja-Koread, on andmed vaevalt läbipaistvad,” ütles NK Newsi esindaja Oliver Hotham.

Hotham tõi aga välja, et kui ametlikud andmed on täpsed, näitab nende uuring, et Põhja-Korea peaks sisse tooma kuni 1,5 miljonit tonni toitu, et puudujääki tootmises korvata.

Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA teatas, et aasta esimese viie kuu jooksul on riigis registreeritud 54,4 millimeetrit sademeid. See on väikseim number pärast 1982. aastat.

Riigi juhtiv ajaleht Rodong Sinmun lisas, et vett on nüüd vaja rohkem kui kunagi varem ja et riik peab ägedat võitlust põuakahjude ärahoidmiseks.

„Põllumajandussektori töölised peavad... tormama kaitsma põlde põhjalikult põuakahjude eest,” teatas Rodong Sinmun.

ÜRO Maailma Toiduprogtramm (WFP) ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) teatasid eelmisel kuul ühisraportis, et Põhja-Korea viljasaak oli 2018. aastal väikseim pärast 2008. aastat.

Hinnati, et kümme miljonit inimest – 40% riigi elanikkonnast – vajab kiiresti toiduabi.

Raportis lisati, et olukord võib veelgi halveneda perioodil maist septembrini, kui midagi ette ei võeta.

Sanktsioonid on tõsiselt kahandanud Põhja-Korea eksporti ja pole selge, kui palju välisvaluutat Põhja-Koreal praegu on toidu sisseostmiseks.

Põhja-Korea tahab näidata, et sanktsioonid panevad inimesi nälgima.

Sanktsioonid ei keela aga humanitaarabi ega hoia ka ära toidu eksportimist, mida saaks anda oma elanikkonnale.

Abi lubatakse Põhja-Koreale anda vaid käputäiel heakskiidetud organisatsioonidel ning teadete kohaselt on nende organisatsioonide tegevus keerulise sanktsioonide võrgustiku tõttu üha keerulisem.