FOTOD | Täna lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm
Lõpurivistust külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem hindas läbimängitud õppust üldjoontes kordaläinuks. „Läks enam-vähem meie stsenaariumite järgi. Manöövrid, mida tahtsime järgi katsetada ja harjutada, saime kõik läbi teha. Selles mõttes midagi puudu ei jäänud,“ ütles kindralmajor Herem.
Tema hinnangul läks õppus hästi ka seetõttu, kuna puudusid õnnetusjuhtumid ja vigastatud. Küll aga tõdes Herem, et kaitsevägi tekitas õppuse käigus keskkonnaprobleeme. „See ei ole nii hästi aga paljud nendest asjad olid ette teada ja nendest oleme palju õppinud. Nagu näiteks looduskaitse osas, kus me nüüd vaatame, kuidas teine kord paremini teha,“ lisas kindralmajor Herem.
Tänavu 16. korda toimuva õppuse vältel kontrolliti nii kaitseväe lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd kui üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Lisaks katsetati ka palju uut. Näiteks hinnati kaitseväe põhijuhtimispunkti võimekust kunstliku stsenaariumi järgi lahendada erinevaid siseriiklikke olukordi, toetama valitsusasutusi oma võimekusega ning samal ajal valmistuma riiki ähvardava sõjalise ohu vastu.
Samuti võeti Kevadtormil osalevate üksuste jaoks vastu sajad täiendreservist õppusele kutsutud. Nende näol oli tegu reservväelastega, kes peaksid lahingkaotuste puhul tulema tekkinud kaotusi asendama. „Me ei ole seda varem reaalselt inimeste kohale toomisega õppusele läbi mänginud,“ ütles kindralmajor Herem.
Esmakordselt osales Kevadtormil ka Poola rannakaitse raketiüksus, kes harjutas koos mereväelastega Eesti mereteede kaitsmist. Raketiüksust on võimalik kasutada nii merel liikuvate sõjalaevade kui strateegiliste maismaasihtmärkide vastu.
Õppuse vältel oli peamiseks treenitavaks üksuseks 1. jalaväebrigaad ning õppusest võtsid osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused. Kaasatud oli 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Lisaks osalesid Kevadtormil nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. Kokku võttis osa üle 9000 inimese 17 riigist.
Õppusel oli kaasatud ka sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid ja tanke. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.
Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal lendavaid õhuvahendeid, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalesid Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.
29. aprillist kuni 17. maini kestnud Kevadtormi põhiraskus langes suuresti Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutas ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.
