Gruusia president Tallinnas: Gruusiat peab võtma Euroopa osana, me pole kuskil Türgi taga, me oleme Musta mere ääres
Täna Tallinnas alanud Lennart Meri konverentsi avapaneelis algas arutelu NATO ja Euroopa Liidu üle, kuid jõudis välja populismini.
Eesti kaitseministri Jüri Luige modereeritud vestluses osalesid Eesti president Kersti Kaljulaid, Gruusia riigipea Salome Zurabišvili ja Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Zurabišvili sõnas avasõnavõtus, et ehk on Lennart Meri taolised inimesed tänapäeva Euroopa poliitikast puudu ja just see on toonud kaasa praegused ebakõlad. „Kui vaatame tulevikku, võib tunduda, et tulevik on tume. Me teame kõik EL-i kahevahelolekuid ja pole selge, kellega ja kuidas tulevik saabub," ütles Zurabišvili. Gruusia riigipea lisas, et kindlust ei suurenda Venemaa katse jõuga valitseda, ebaselged suhed USA ja Euroopa vahel ning oma ambitsioone ellu viiv Hiina.
„Ei paista, et Venemaa muudaks oma suhtumist, see liigub agressioonist provokatsiooni ja provokatsioonist agressioonini," sõnas Zurabišvili ja meenutas, et 20 protsenti Gruusia territooriumist on jätkuvalt okupeeritud. Gruusia presidendi sõnul ei tea me ka praegu, millisesse suunda kaldub Türgi, lisaks ümbritsevad Iraani suured vastuolud.
Zurabišvili rõhutas, et eelnevast hoolimata on väga selge, et Gruusia tuleviku osas puudub ebaselgus: see saab tulla vaid koos Euroopa Liidu ja NATO-ga. „Kui NATO- ja EL-i püüdlused kuidagi meilt ära kaoks, poleks meil muid perspektiive ega tulevikku," ütles Zurabišvili. „Meil on üks ühine tulevik, see on väga selge. Ühtegi muud varianti pole," sõnas ta.
Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen kiitis omalt poolt NATO-t ja ütles et tema hinnangul on alliansi seis vahepeal kuuldavast kriitikast hoolimata hea. "Astusin 2013. aastal ametisse, siis saabus otsustav 2014. aasta, mil toimus Krimmi annekteerimine, suvel oli äärmusühendus Daesh (Islamiriigi araabiakeelne akronüüm - K.V.) esimest korda nähtav, samaaegselt möllas Aafrikas veel Ebola viirus, siis järgnes migratsioonivool ja sellega kaasnevad debatid. Mulle avaldas väga muljet, kuidas NATO uute olukordadega kohanes," rääkis ta.
Kuigi USA Donald Trump on Saksamaad kaitsele alakulutamise eest nahutanud, teatas von der Leyen Tallinnas, et asju tuleb vaadata kontekstis: pärast taasühendamist tõmmati Bundeswehri aastaid kokku, kuniks tulid pöördelised sündmused. „Me oleme oma kaitseeelarvet 40 protsenti kasvatanud. Aga me ei ole jõudnud kahe protsendini, sest alguspunkt oli väga madal," ütles ta. Von der Leyen rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka panustamist. „Saksamaa on NATO-s suuruselt teine panustaja," rõhutas ta.
Eesti riigipea Kersti Kaljuraid ütles, et EL ei ole vaid pehme jõud. „EL loodi julgeoleku tagamiseks, kuid nüüd tähendab julgeoleku tagamine väljaspool EL-i piire töötamist. Euroopa Liit peaks Kaljulaidi sõnul keskenduma kohtadele, kus tegutsemine toob kaasa jõukust või turvalisuse kasvu meie kõigi ühiseks hüveks.
Kaljulaid rõhutas Euroopa olukorda kommenteerides ka kodanikuühiskonna tähtsust. „Inimesed kirjutavad mulle ja küsivad, et mida nad saaks demokraatia heaks teha. Tegelikult peaks vaatama, mida ise saaks teha, mitte juhtnööre oodata," sõnas ta.
CNN-i ajakirjanik küsis Kaljulaidilt ka nüüdseks kurikuulsa „valgete ülemvõimu" märgi kohta ja populismist Euroopas. „Ei mina ega Jüri [Luik] ei jaga EKRE vaateid," kinnitas Eesti president ja lisas, et EL on olnud heaolu tagamise projekt, kuid see on jagunenud ebaõiglaselt.
„Kuid peame ka oma vigu tunnistama ja hakkama tegelema nendega, kes tunnevad end kõrvalejäetuna," ütles Kaljulaid ja lisas, et tuleb siiski ka meeles pidada, et EL ei tegele ühegi ümberjaotusega, palju sõltub liikmesriikide endi heast juhtimisest.
„Ei ole aga õige kõiki neid inimesi populistideks nimetada, kes tunnevad end kõrvalejäetuna," rõhutas Kaljulaid veel.
