Gaasitootmine paneb Hollandis maa värisema - valitsus vaatab üle tootmise lõpetamise plaanid
Hollandi valitsus otsustab lähinädalatel, kas maavärin magnituudiga 3,4, mis tabas täna riigi põhjaposa Groningeni provintsi, kust ammutatakse maagaasi, peaks viima gaasitootmise lõpetamiseni enne 2030. aastat, nagu on seni plaanis olnud.
Aastakümneid maagaasi ammutamist kunagisest Euroopa suurimast gaasimaardlast on kaasa toonud kümneid väikseid maavärinaid Groningeni provintsis igal aastal, mis kahjustavad elamuid. Kohalikud on avaldanud protesti ja võimud on tootmist vähendanud, vahendab Reuters.
Samal ajal on väidetud, et edasine tootmise kärpimine ähvardab tekitada gaasipuuduse ettevõtete ja majapidamiste jaoks Hollandis ja mujal.
„Me ootame järelevalveorgani analüüsi maavärina kohta, et vaadata, kas on vaja uusi meetmeid,” ütles Hollandi valitsuse esindaja Job van de Sande täna.
Hollandi kaevanduste riiklik järelevalveametkond Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) teatas, et avaldab täieliku analüüsi koos soovitustega tulevaseks tootmiseks kuu jooksul ja esialgset hinnangut on oodata 28. mail.
Tänane maavärin oli piirkonna üks tugevamaid. Ohvritest teateid ei ole, aga kohalike võimude teatel teatas umbes 90 elamispinna omanikku esimestel tundidel pärast maavärinat kahjudest.
Pärast samasugust maavärinat 2018. aasta jaanuaris lubas Hollandi valitsus lõpetada gaasitootmise 2030. aastaks ja vähendada seda nii kiiresti kui võimalik enne seda.
Royal Dutch Shelli ja Exxon Mobili ühisettevõtte NAM opereeritava Groningeni gaasivälja toodang peaks tänavu oktoobriks langema 19,4 miljardi kuupmeetrini aastas. Tipp oli 2013. aasta 54 miljardit kuupmeetrit.
Pärast eelmise aasta maavärinat teatas SodM, et tootmist tuleb võimalikult kiiresti vähendada alla 12 miljardi kuupmeetri aastas, et maavärinariski vähendada. Valitsus loodab jõuda sellele tasemele 2020. aastaks, lõpetades peamiselt suurte töötuslike tarbijate varustamise Groningeni gaasiga.
