Eesti riigi IT-juht: kui riigieelarves oleks teadusele üks protsent, saaksime kratindusest kindlamalt rääkida
“Kratid ehk tehisintellekt pole täna enam tulevikuvisioon - nad on kasutuses nii meie telefonis, interneti- kui ka teistes teenustes meie ümber," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IKT-asekantsler ja ekspertrühma eestvedaja Siim Sikkut. "Seega on ülim aeg koostada kava, kuidas neist Eestis kasu saada, sest tegu on potentsiaalselt väga ulatusliku kasuga tehnoloogiaga."
Tema sõnul on Eesti väljakutseks tulla toime üha vähemate tööealiste inimestega ja tegutseda samal ajal aina tootlikumalt, mida kratid olulisel määral võimaldavadki.
Samas ütles Sikkut portaalile Geenius, et kratinduse rakendamisest saaks kindlamalt rääkida, kui riigieelarve strateegiast oleks teadus- ja arendustegevuse 1% SKPst rahastus paista.
Tegevuskavas välja pakutud lahenduste eesmärk avalikus sektoris on viia Eesti e-riik järgmisele tasemele - võtta kasutusse rohkem kratte ja muuta selleks kättesaadavaks nii krattide loomise praktilised “tööriistad” kui ka paindlikud rahastusmeetmed. "Kuna meil on erinevate olemasolevate riigikrattide näitel baas olemas, on meil võimalus olla Eestiga ka valdkonna rahvusvaheliseks eestvedajaks,” rääkis Sikkut.
Erasektoris seab tegevuskava krattide ülesandeks majanduse digitaliseerimise taseme tõstmise.
Krattide projekti elluviimiseks kutsusid MKM ning riigikantselei eelmisel aastal kokku riigiasutuste, ülikoolide ja erasektori esindajate ekspertrühma, kelle ülesanne oli töötada välja konkreetsed ettepanekud, kuidas saada tehisintellektist ehk krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu käivitada. Sealjuures viidi läbi ka analüüs ja pakuti välja ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada krattide kasutamisega seotud õigusselgus ja vajalik ohutus.
