Suitsetamine on eestlaste seas aina ebapopulaarsem
Kuigi suitsetamise kahjulikkus ilmselt ei tule arenenud riikides enam kellelegi üllatusena, on Euroopas sellegipoolest maailmas kõige rohkem suitsetajaid. WHO raport rõhutab, et riigid peaksid intensiivsemalt keskenduma ennetustegevustele: tervisega seotud sekkumistest turunduse ja regulatsioonideni. Suitsetamine on oluline ohutegur kopsuvähi tekkes – 90 protsenti kopsuvähi haigetest on olnud endisel või praegused suitsetajad.
Tähtis on teadvustada ka passiivse suitsetamise ehk mittesuitsetaja tubakasuitsuses keskkonnas viibimise negatiivseid mõjusid, mida sageli hinnatakse tegelikust väiksemaks. Tubakasuits sisaldab üle 7000 keemilise ühendi, millest vähemalt 69 kohta on tõestatud ka nende vähkitekitavus. Need ained võivad jääda nähtamatult ja lõhnatult tuppa hõljuma kuni viieks tunniks, suurendades kopsuvähi, krooniliste hingamisteede haiguste ja paljude muude haiguste riske. Seega kutsub WHO üles kõiki riike, organisatsioone, kogukondi ja üksikisikuid mõtlema inimeste igapäevasele elu-olule ja liikumisele silmas pidades mitte ainult otsest suitsetamise vältimist, vaid vähendada ka passiivse suitsetamise ohtu.
Eestlastel on alati hea meel, kui külla tulnud väliskülalised kiidavad siinset puhast õhku ja loodust. Aga tasub meeles pidada, et puhas õhk ei tähenda ainult metsades ja soodes olevat õhu kvaliteeti, vaid hõlmab ka linnakeskkonda, kus inimesed iga päev liiguvad. „Seda enam teeb head meelt see, et statistikas kajastuv suitsetamise vähenemine on silmaga nähtav ja ninaga tuntav ka meie avalikes kohtades – tänaval ja kaubanduskeskuste uste ees on suitsetajaid üha vähem,“ ütles TAI tubaka valdkonna ekspert Tiiu Härm.
Värsked uuringu andmed Eesti täiskasvanutest ja noortest näitavad suitsetamise kasvavat ebapopulaarsust – viimase kümne aastaga on suitsetajaid üha vähem. Sel kevadel avalikustatud tulemuste järgi suitsetab iga päev või mõnikord iga neljas täiskasvanu ning umbes samapalju noori oli 13. eluaastaks sigarette proovinud.
Suitsetamine on sõltuvushaigus, millest on võimalik vabaneda. Tubakatarvitamisel on vähemalt kolm sõltuvuse komponenti – sõltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest tavast. Oma nikotiinisõltuvuse tõsidust saab testida www.tubakainfo.ee lehelt.
Tasub teada, et suitsetamisest loobumiseks on võimalik kasutada nõustaja abi, kellega koos koostatakse just talle sobiv loobumisplaan ning otsustatakse nikotiinsõltuvusravi meetod. Eestis on 16 tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kust saab tasuta professionaalset abi. Nõu annavad ka perearst ja -õde. Kõigi nõustamiskabinettide kontaktid leiab samuti www.tubakainfo.ee lehelt. Nõustaja vastuvõtule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda.
Fakte eestlaste suitsetamislevimuse muutustest, millest eriti kõnekad on muutused noorte seas:
- Igapäevaseid suitsetajaid on kokku 17 protsenti, nende osakaal meeste kui naiste seas on viimasel kümnendil langenud vastavalt 15 ja 4 protsenti.
- Kolmveerand igapäevasuitsetajatest tarbis päevas 10-20 sigaretti. 20 ja enam sigareti suitsetajaid on enim 35-45-aastaste meeste seas
- 52 protsenti igapäevastest ja 37 protsenti juhusuitsetajatest tahaksid suitsetamisest loobuda
- Passiivne suitsetamine on viimase kümne aasta jooksul üha vähenenud. Kui 2008. aastal viibis vähemalt tunda aega päevas suitsuses tööruumis 13 protsenti vastajatest, siis 2018. aastal oli see 4. Eluruumides suitsetati 2008. aastal 27 protsendil vastajate kodudes, 2018. aastal aga 12 protsendil
- 13. eluaastaks on sigaretti proovinud 28 protsenti noortest. Neli aastat tagasi oli see arv 44 ning kaheksa aastat tagasi 55 protsenti
- Regulaarne suitsetamine on noorte seas harv, igapäevaselt suitsetab 15-aastaste seas 7 protsenti poistest ja 4 protsenti tüdrukutest
