Soome saari kokku ostnud Vene ärimees: see on hobi, mänguasi

Eelmisel sügisel sai rahvusvaheliselt tuntuks Soome ettevõte Airiston Helmi ja selle venelasest omanik. Soome politsei teatas 22. septembril, et otsib Turu saarestikus koos maksuametiga läbi sealseid maavaldusi. Ajaleht Helsingin Sanomat kohtus nüüd Lätis Airiston Helmi omaniku Pavel Melnikoviga.

Operatsiooni Turu saarestikus oli erandlik. Sellest oli enne räägitud Soome presidendile ja peaministrile.

Airisto on merepiirkond ja tiheda liiklusega laevatee Turu saarestikus. Seal kehtestati lennukeeld. Operatsioonis osales umbes 400 inimest Soome keskkriminaalpolitseist, piirivalvest, kaitseväest ja kaitsepolitseist.

Operatsiooni oli hoolikalt kavandatud. Eeluurimine oli alanud juba pool aastat varem. Ametliku uurimispalve oli keskkriminaalpolitsei saanud maksuametilt augusti lõpus.

Tegelikult oli Airiston Helmit uuritud juba aastaid. Ka kaitsevägi ja kaitsepolitsei olid imestanud, miks oli salapärane Vene miljonär ostnud saari kesksete süvamereteede läheduses ja ehitanud nendele majutuspaiku, sadamakaisid, helikopteri maandumispaiku ja silmapaistvaid jälgimissüsteeme. Majutuspaiku üüriti küll välja, aga Airiston Helmi tegevus oli rängas kahjumis.

Pärast Krimmi annekteerimist oli ka Soomes märgatud, kui osavalt kasutas Venemaa uusi hübriidsõjameetodeid.

Soome kaitsepolitsei juht Antti Pelttari ütles 2016. aasta parlamendi riigihalduskomisjonile, et Soomes on võetud kasutusele meetmed, mille puhul võis olla tegemist valmistumisega mõjutustegevuseks kriisiolukorras.

Tegemist võib olla maaostudega, millel ei näi olevat majanduslikku või kinnisvara tavapärase kasutusväärtusega seotud loogikat. Võõrriigi heaks tegutsev maaomanik võib aga ehitada oma maale objekte, mida võõrriik võiks kriisiolukorras ära kasutada näiteks liiklusteede sulgemiseks või eraldusmärkideta vägede majutamiseks, rääkis Pelttari.

Pelttari ei maininud Airiston Helmit nimepidi, aga julgeolekuametnike siseringis teati küll, mida ta mõtles.

„On tõesti kummaline, et ehitatakse saartele ehitisi, kuhu saab majutada 200-300 inimest. Mõtle sellele, milleks sellist objekti saaks kasutada kriisi ajal,” ütles üks ekspert.

Airiston Helmi tegevusse ei saadud aga sekkuda, sest tõendeid selliste eesmärkide kohta ei olnud. Saarte ostmine ei ole kuritegu. Alles majanduskuritegude kahtlus andis õigusliku aluse tegutseda.

Airiston Helmi omanik Melnikov ei olnud operatsiooni ajal Soomes. Majanduskuritegudes kahtlustatuna peeti kinni kaks tema heaks töötanud meest, kellest üks oli Venemaa ja teine Eesti kodanik. Raskeim kahtlustatav kuritegu on rahapesu. Melnikov on peamine kahtlusalune.

Melnikov lubas Helsingin Sanomatele rääkida esimest korda avalikult, miks ostis Soome saari ja kust tema varad pärit on. Kunagi varem ei ole ta meediale intervjuusid andnud.

„Meedia ja interneti vastu ei saa võidelda ja minust on kirjutatud palju sellist, mis ei ole tõsi. Tahan nüüd tõtt rääkida,” ütles Melnikov.

Melnikovi sõnul on tema varad pärit ettevõttest Valtec, mis toodab torusid ja ventiile.

Melnikov sündis 1964. aastal Leningradis ehk praeguses Peterburis. Vanemad olid töölised.

Esimese ettevõtte asutas ta 1990. aastate alguses pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Melnikovi sõnul õppis ta Leningradi mehaanikainstituudis kütte, veevarustuse ja ventilatsioonitehnika inseneriks ning töötas alguses tavalise torumehena.

„Siis mõistsin, et Venemaa hoonetes on vaja teistsuguseid torusid kui mujal suure vee rõhu ja küttevee kõrge temperatuuri tõttu,” ütles Melnikov.

Melnikov selgitas Valteci torude ja ventiilide omadusi ja tootmismeetodeid. Vahepeal vaadati videot Hiina tehasest ja siis loeng jätkus.

Melnikov väitis, et patenteeris oma leiutisi kohe pärast instituudi lõpetamist. Patente on kokku 103.

Küsimusele, miks ostis Melnikov Airisto saari, on tal omapärane vastus.

„Inimestel on erinevaid kogusid. Mõned koguvad kunsti, mõned autosid, aga mina kogun saari. Need meeldivad mulle. Saartel on ehtsat metsikut loodust,” ütles Melnikov.

Turu saarestik hakkas Melnikovile tema enda sõnul meeldima purjetades. Alguses purjetas ta Peterburist Kotkasse ja Helsingisse, hiljem Turu saarestikku, Stockholmi, Gotlandile ja Göteborgisse.

„Stockholmi saarestikus on liiga palju inimesi. Minu arvates on Turu saarestik kõige ilusam. Teist sellist kohta maailmas ei ole,” ütles Melnikov.

Melnikovil tekkis enda sõnul mõte oma saare ostmisest. Ta tahtis rahulikku sadamat, kuhu ankrusse jääda. Puhkepaika, kus oleks ka mugavusi.

2007. aastal võttis Melnikov ühendust Parainenis tegutseva kinnisvaramaakleriga ning ostis kaks maavaldust saartel ja kaks mandril. Üks saartest oli Säkkiluoto, mis oli olnud müügis juba aastaid. Säkkiluoto eest maksis Melnikov 525 000 eurot ja peagi algasid ehitustööd.

Airiston Helmi asutati 2007. aastal Melnikovi sõnul selleks, et ta tahtis hakata puhkusemaju välja üürima. Nüüd on Melnikovil ja Airiston Helmil Turu saarestikus kokku 17 objekti.

Airiston Helmit on lisaks Melnikovile finantseerinud kaks ettevõtet: Hongkongi Trading Bridge 12 miljoni euroga ja Briti Neitsisaartel registreeritud Bedford Castle enam kui kolme miljoni euroga. Need on riiulifirmad.

Melnikov andis mõista, et investeering Airistosse oli tema jaoks väike. „See on hobi, mänguasi.”

Põhjus, miks ta ostis saari just süvameretee ääres, on Melnikovi sõnul see, et tema laevad on suure süvisega ja need poleks saanud väga madalas vees liikuma. Samuti on väiksem vetikaprobleem.

Säkkiluotole lasi Malnikov ehitada üheksa tugevat kaid. Ka sellele on seletus: „Mulle meeldib ujuda ja ma ujun ümber saare ühelt kailt teisele. Tuulise ilmaga ankurdan paadi mõnikord lõunaküljele, mõnikord põhjaküljele.”

Melnikov juhib ise ka helikopterit. Säkkiluoto helikopteri maandumispaik ehitati tema sõnul liiga suureks.

Jälgimissüsteeme põhjendas Melnikov sellega, et ta viibis palju saartelt eemal. Seadmed peavad tagama, et kui juhtub midagi halba, saab ta suuremate kahjude vältimiseks kohe sellest teada.

Melnikov eitas täielikult sidemeid Venemaa juhtkonnaga või et ta tegutseb kellegi eest.

„Ma ei ole spioon. Mul ei ole baasi,” ütles Melnikov.

Melnikov rääkis, et elab lennukis. Valteci tooted toodetakse peamiselt Hiinas, kuhu tal on olnud kombeks lennata Finnairi lendudega.

Helsingi-Vantaa lennujaamas võttis ta tavaliselt välja suure summa sularaha. Ta põhjendas seda sellega, et ei usalda Vene panku ja tahtis tuua osa oma varadest Soome turvalisse kohta. Ta on Vene ja Läti pankade pankrottides raha kaotanud.

Suur osa Melnikovi varadest on väidetavalt pärit ettevõttest Vesta Regionõ. See on Valteci torude ja ventiilide jaotus- ja müügiettevõte.

Melnikovil on puhkuseküla Lätis ja hotell Bulgaarias suusakeskuse lähedal.

Enda sõnul on Melnikovil kokku umbes 40 ettevõtet üle maailma.