Esimest korda 2015. aastal koostatud nimekirjas vähendas politsei eriti probleemsete piirkondade arvu 23-lt 22-le, vahendab The Local.
Eriti probleemseteks peetakse piirkondi, mida iseloomustavad sotsiaalprobleemid ja kuritegevus, mis on viinud laialt levinud soovimatuseni õiguslikes protsessides osaleda ja politsei jaoks raskusteni oma ülesannete täitmisel.
Göteborgi Gårdsteni piirkond eemaldati eriti probleemsete hulgas ning on madalama ohutasemega „riskipiirkond”, mis jääb kuhugi probleemse ja eriti probleemse vahele.
Probleemset defineeritakse kui geograafiliselt määratletud piirkonda, mida iseloomustab madal sotsiaal-majanduslik staatus, kus kurjategijatel on mõju kohalikule kogukonnale.
Nimekirjast kustutati täielikult Smedby piirkond Upplands Väsbys ja Hageby piirkond Norrköpingis.
Rootsi politsei Riikliku Operatiivosakonna (NOA) juht Mats Löfving ütles, et nimekirja kantud piirkondades on toimunud olukorra märkimisväärne paranemine.
„Suhted elanike ja politsei vahel on paranenud. Me näeme rahulikumaid keskkondi ja vähem rünnakuid politsei ja muu julgeolekupersonali vastu,” ütles Löfving. „Me võime ka näha, et elanikud on rohkem valmis politseiga rääkima ja kriminaaljuurdlustele kaasa aitama. Me näeme endiselt probleeme, aga trendid näitavad, et asjad arenevad.”
Botkyrka omavalitsuse politsei teatas samuti, et suhted kohalike elanike ja õiguskaitseorganite vahel paranevad isegi kolmes Botkyrka piirkonnas, mis on jäänud eriti probleemseteks.
„Meil on paranenud teadmised sellest, mis nendes piirkondades toimub, ja parem pilt olukorrast,” ütles kohalik politseinik Erik Åkerlund.
NOA luureüksuse juht Linda Staaf ütles, et põhjus, miks piirkondi on nimekirjas kustutatud, on see, et kurjategijatel ei ole seal enam mõju, mis on põhikriteerium piirkonna probleemseks nimetamiseks.
„Võrreldes 2017. aastaga näeme me üldiselt positiivseid trende. On mõningaid piirkondi negatiivsete trendidega, aga üldine pilt on positiivsem, kui oli paar aastat tagasi,” ütles Staaf. „Üks asi on see, et politsei saab paremini oma tööd teha ja teine see, et me võime öelda, et elanikud on rohkem valmis meile rääkima, mida nad näevad ja kuulevad.”
Uus piirkond probleemsete hulgas on Storvreten Tumba omavalitsuses.
Piirkondade koguarv nimekirjas kahanes seega 61-lt 60-le. 2015. aastal oli esimeses nimekirjas 53 piirkonda.
Kolm piirkonda, mis olid varem probleemsed, muutusid nüüd riskipiirkondadeks. Need on Fornhöjden ja Hovsjö Södertäljes ning Rissne/Hallonbergen Sundbybergis.
Kuigi rahvusvaheline meedia räägib, et Rootsis on niinimetatud „no-go zone’e”, on politsei ja muud teenistused selle vastu, väites, et probleemsetes piirkondades on tegelikult politsei kohalolek suurem.
Hädaabiteenistused kohandavad tihti oma käitumist näiteks tagades, et neil on olemas korralik toetus, sisenedes piirkondadesse alternatiivseid teid mööda või tagurdades sinna sisse, et vajaduse korral kiiresti lahkuda saaks. Hädaabiteenistusi on ähvardatud, loobitud kividega ja nende sõidukite kallal vandaalitsetud.
Rootsi 22 eriti probleemset piirkonda politsei 2019. aasta raporti järgi:
Vivalla, Örebro
Gottsunda, Uppsala
Alby, Botkyrka
Fittja, Botkyrka
Hallunda/Norsborg, Botkyrka
Husby, Stockholm
Rinkeby/Tensta, Stockholm
Ronna/Geneta/Lina, Södertälje
Araby, Växjö
Karlslund, Landskrona
Nydala/Hermodsdal/Lindängen, Malmö
Rosengård Amiralsgatanist lõunas, Malmö
Södra Sofielund (Seved), Malmö
Bergsjön, Göteborg
Biskopsgården, Göteborg
Hammarkullen, Göteborg
Hjällbo, Göteborg
Lövgärdet, Göteborg
Tynnered/Grevgården/Opaltorget, Västra Frölunda
Hässleholmen/Hulta, Borås
Norrby, Borås
Skäggetorp, Linköping
