Tallinna Vesi võtab pestitsiidide sisalduse kontrollimiseks neli korda aastas proove nii Ülemiste järve veest kui ka joogiveest. "Viimased sellised proovid võeti mai keskpaigas ning glüfosaadi, tema laguprodukti AMPA ega ka teiste pestitsiidide jääke ei tuvastatud," kinnitas Tallinna Vee pressiesindaja Laura Korjus Delfile.

Tavaliselt analüüsib Tallinna Vesi 200–250 erineva pestitsiidi sisaldust ja kõigi uuritavate pestitsiidide sisaldused järves on olnud alla määramispiiri ehk pestitsiidide jääke ei ole järves tuvastatud. "Ülemiste järve veemaht on küllaltki suur ja kui väikeses koguses pestitsiide peaks ka järve jõudma, siis on selle kontsentratsioon järveveega segunedes sedavõrd väike, et endast probleemi ei kujuta," sõnas Korjus.

Kambrium-Vendi põhjavee kiht, kust peamiselt joogivett ammutatakse, on aga üle 100 meetri sügavusel ja seega pindmise reostuse eest väga hästi kaitstud. Samuti on kõikidele puurkaevudele määratud sanitaarkaitseala, mis välistab otsese ohu puurkaevule ja põhjaveele.

"Põhjaveest pestitsiidide määramise nõue puudub, põhjaveest toodetud joogiveest määrame pestisiide neli korda aastas erinevates linnaosades ning tänaseni on kõigi uuritavate pestitsiidide sisaldused on olnud alla määramispiiri ehk pestitsiidide jääke ei ole tuvastatud," kinnitas Korjus.

Mai esimesel poolel tegi Rae valla teehooldaja Peetri alevis 7.–17. maini umbrohutõrjet taimemürgiga nimega Rodeo XL. Vahend sisaldab glüfosaati, mille kohta alles hiljuti ilmus kohtulahend, mis tõestab, et glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid tekitavad vähki.

Mürgiga pritsitud alad on muutunud pruuniks ja levima hakkasid ka kuuldused, nagu oleks vallandanud mürk lastel allergilisi reaktsioone ja põhjustanud ka elanike koerte haigestumist.

Toimunu suhtes algatas põllumajandusamet järelevalvemenetluse, millega seoses olid reedel ametisse välja kutsutud nii Rae valla kui ka teehooldusfirma esindajad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena