Hansapanga telefonipanga osakonna juhataja kohusetäitja Jorma Laiapea sõnul ootab Meistri arendatavat AKTS-i ees suur tulevik. "See on väga huvitav idee," lausus Laiapea. "Maailmas kasutatakse kliendi ja mingi teenuse pakkuja vahel häälega suhtlemist üsna palju, kuid seni pole kuulda olnud hääle järgi autoriseerimisest."
Tehnikaülikooli küberneetika instituudi direktori Jaan Penjami sõnul on viimase kolme-nelja aastaga tekkinud kõneleja tuvastamise süsteemi järele suur vajadus. "Meilt paluvad abi pangad ja politsei," ütles ta.
Penjami sõnul pannakse viimasel ajal järjest sagedamini toime kuritegusid, kus pettur laseb telefonipanga teenust kasutades võõra inimese arvelt raha üle kanda. Ainuüksi Hansapanga telefonipangal on umbes 45.000 klienti, kelle arveid saab AKTS kaitsta.
Praegu võib võõra inimese telefonipanga kasutajatunnuse parooli ja koodi teada saanud pettur helistada panga operaatorile ning lasta võõralt arvelt enda omale raha kanda. Pangal pole põhjust helistaja isikus kahelda, kui paroolid on õiged ja helistaja hääl vastab kliendi ja panga lepingusse märgitud soole ja suhtlemiskeelele.
AKTS-i kasutuselevõtmisel salvestab pank kõikide telefonipanga klientide kõnenäidised andmebaasi. Panga operaatorile helistades suunatakse kõne telefoniliiniga ühendatud arvutisse, milles on AKTS-i arvutiprogramm. See analüüsib helistaja hääle omadusi ning võrdleb neid andmebaasi salvestatuga.
"Ühe lühikese sõna lausumisel õnnestub võib-olla AKTS ära petta," ütles Meister. "Aga kui kõne on juba 3-5 sekundit pikk, siis on eksimine praktiliselt võimatu."
Meistri sõnul on ta koos oma tudengitega AKTS-i kallal töötanud viimased neli aastat.
Seni on Meistri teadustöö tulemused leidnud rakendust kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse töös hääle analüüsimisel.
