Terviseameti spetsialist: inimesed ei pruugi osata supelrannas punast lippu vaadata ega ohtu adekvaatselt hinnata
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns ütles, et nende teada pole tänavu sinivetikamürgistusi registreeritud. On küll juhtumeid allergiliste reaktsioonide kohta, kuid neid võib Liepkalnsi sõnul põhjustada ka vees leiduv muu saaste, näiteks linnu väljaheide.
Ka Tartu ülikooli merebioloogia juhtivteadur Georg Martini sõnul ei pea sinivetikate vohamise pärast praegu muret tundma. "Kuigi tavaliselt õitsevad sinivetikad pigem suve keskel, kui on soojemad ja tuulevaiksemad ilmad, siis pole see erakordne, kui vetikatele soodsad tingimused tekivad varem," selgitas Martin.
Merebioloog lisas, et inimestel ei tasu sinivetikate pärast paanikasse sattuda. "See on ikkagi looduslik asi ning pidevalt jälgitakse ja analüüsitakse, kas vesi on ujumiseks ohutu. Kui väljas on punalipp ja vesi on silmnähtavalt reostatud, siis on mõistlik sinna mitte ronida," ütles Martin.
Liepkalns kinnitas, et randades, mis on avalikud või seire all, on eeldatavasti ohutu ujuda. Kui ujuda aga ei tasu, annab sellest märku punane lipp. Põhjus, miks inimesed sellest hoolimata vette lähevad, võib Liepkalnsi arvates peituda selles, et rannalised ei oska ohtu adekvaatselt hinnata.
"Võib-olla on vesi lihtsalt soe ja reis juba ette võetud. Kindlasti tasub supluskoha olukorraga tutvuda enne kohale sõitmist, nii hoiab ära nii tühisõidu kui ka sellele järgneva pettumuse," ütles keskonnatervise spetsialist.
Terviseamet võtab veeproove iga supluskoha seirekalendri järgi minimaalselt kord kuus, kuid mõnes kohas ka kord nädalas. Veekogude analüüside tulemused on nähtavad vee terviseohutuse infosüsteemist.
