Võõrtööjõu massilise sissevooluga kasvab ka kuritegevus: riik saadab aastas ligi pool tuhat kolmanda riigi kodanikku Schengenist välja
Viimastel aastatel on kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud Eestis massiliselt kasvanud. Mullu oli PPA prognooside kohaselt välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimist oodata ligi kaheksa tuhat, tegelikkuses ületasid selle üksnes ukrainlased pea kahekordselt (15 517). Valgevene ja Moldova kodanike ning muude rahvuste abil, kel Eestis väiksem esindatus, tõusis see arv lausa üle 20 000.
Veel kaks aastat varem, 2016. aastal registreeriti vaid ligikaudu kahe tuhande kolmandate riikide kodaniku lühiajalist töötamist Eestis. Tänavuse prognoosi järgi tuleks aasta lõpuks arvestada üle 30 000 töömigrandiga.
Pisivargused ja liiklushuligaanitsemised
Teisel juunil pälvis Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel kaasliiklejate tähelepanu 31-aastane ukrainlane, kes autoga adekvaatselt sõiduteel ei suutnud püsida. Pealtnägijad teatasid ohtlikust sõidukijuhist politseile ja jälitasid teda, kuni napsimees Tabasalu poe parklasse keeras. Seal võtsid murelikud kodanikud joobekahtlusega ukrainlase autovõtmed kuni politsei saabumiseni hoiule. Peagi sündmusele jõudnud mundrimehed tuvastasidki Eestisse tööle tulnud härral joobeseisundi. Sarnaseid juhtumeid leiab Eesti teedel tegelikult aset üks-kaks igal nädalal.
Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse vanemspetsialist Margus Parve ütles Delfile, et välismaalase puhul tähendab joobes juhtimisega vahele jäämine reeglina riigist lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeelu kohaldamist. “Siinkohal pole vahet, kas tegemist on joobeseisundis juhtimisega või alkoholi piirmäära ületamisega,” ütles Parve.
