Delfi rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Georgi Abuladze kaebust Delfis 4. veebruaril 2019 ilmunud artikli "Kohus väljapressimistes, vargustes ja orjastamises süüdistatud jõugu üle lükkus edasi" peale ja otsustas, et Delfi rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel räägib kohtuprotsessist väljapressimistes, vargustes ja orjastamises süüdistatava jõugu üle.
Georgi Abuladze kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeväiteid ja faktivigu. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud.
Delfi vastas Pressinõukogule, et artiklis olev info pärines prokuratuuri esindajalt, keda väljaanne pidas usaldusväärseks allikaks. Kui selgus, et prokuratuuri väited olid valed, avaldas Delfi õienduse. Delfi ei proovinud võtta ühendust süüdistatavatega, sest nad viibisid vahi all. Samuti puudus Delfil info, kes on kaitsjad. Delfi lisas, et parandas eksimuse viivitamata, vabandas kaebaja ees ja püüdis jõuda kaebajaga mõlemaid pooli rahuldava lahenduseni.
Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul süüdistati artiklis kaebajat lisaks muule ka narko- ja maksualastes kuritegudes, mis aga ei vastanud tõele. Pressinõukogu tunnustab toimetust, et 30. aprillil ilmus õiendus, kuid Pressinõukogu hinnangul oleks õiendi pidanud siduma algse artikliga ja võimalusel avaldama õiendi varem.
Pressinõukogu ei pea põhjendatuks kaebaja poolt taotletud õienduse teksti, mis sisaldas nimesid. Pressinõukogu hinnangul oli toimetuse pakutud tekst asjakohasem.
