Relvadega seotud juhtumitest antakse politseile varasemast poole rohkem teada

Mullu teatati politseile keskmiselt neljal korral päevas mõnest relva- või relvataolise esemega seotud juhtumist, aasta varem saadi selliseid teateid keskmiselt kaks korda päevas.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põderi sõnul selgub selliste juhtumite puhul enamasti, et tegemist ei ole siiski tulirelvaga. "Politsei eeldab alati, et relvataolise esemega vehkija käes on tulirelv, reageerides suurte jõududega ja resoluutselt, sest kaugelt ei pruugi olla võimalik hinnata, kas tegemist on mängupüstoli või päris tulirelvaga," selgitas ta.

Põder ütles, et relvaga seotud teadete arvu kasv võib olla nii märk inimeste paremast teadlikkusest kui ka suurenenud ohutundest.

Politsei statistika näitab, et relva käitlemisega seotud süüteod ning relva, relvana kasutatavat või relvataolist eset kasutades või sellega ähvardades toime pandud kuriteod ei ole kasvutrendis. Möödunud aastal oli selliseid kuritegusid 516, relva käitlemisega seotud süütegusid registreeriti 119. Põderi sõnul jäävad need numbrid viie aasta võrdluses samasse suurusjärku.

Eestis on kehtiva ja peatatud relvaloaga füüsilisi ja juriidilisi isikuid kokku 27 518. Füüsiliste ja juriidiliste isikute arvel on 56 041 tulirelva.

Põder juhib tähelepanu, et kuivõrd avalikus ruumis relva nägemine võib inimestes hirmu tekitada, tuleb nii relvataolist eset kui ka seaduslikku relva varjatult kanda.