Loodusfotograafid pöördumises keskkonnaministri poole: valusalt torkab silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendike või segipööratud metsamaaga
Paljud allkirjastanud on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud loodusfotograafid, kes loovad positiivset kuvandit Eesti kui loodushoidu ning meie loodust väärtustavast riigist.
"Eesti loodusfotograafid, kes käivad igapäevaselt ja regulaarselt looduses, on mures Eesti looduses toimuva pärast. Valusalt torkab silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendike või segipööratud pinnasega metsamaaga, kus kasvava hakkav või kuhu istutatav uus mets ei ole enam endisega võrreldava kvaliteediga ökoloogilises ega isegi metsanduslikus mõttes. Veel enam – raske on ette kujutada, et tulevased sugupõlved sellises metsas isegi jalutada saaksid," leiavad loodusfotograafid oma pöördumises.
Fotograafide sõnul vajavad väga paljud linnuliigid ja ka imetajad elupaigaks just vana loodusmetsa, kus on mitme puuliigi vanem põlvkond koos noorema järelkasvuga, on rohkem välja kujunenud alarinded ja nende liigiline mitmekesisus on suurem ning kus on enam välja kujunenud ühetaolist keskkonda rikastavaid nišše (häilusid, seisvaid ja lamavaid kõdupuid jne), mis on paljudele metsaliikidele olulised.
"Kõrgema loodusväärtusega vanemates metsades tuleks rakendada püsimetsandust, mis lubab metsal pikema aja vältel kujuneda ja mille looduslik mitmekesisus on oluliselt suurem, kui 60 aastaga moodustuda jõuab," rõhutavad fotograafid.
Pöördumisele allakirjutanud sõnastasid ettepanekud ja lahendused, mis peaksid praegust olukorda parandama.
Fotograafide arvates tuleks säilitada miljööväärtuslikke metsi eesmärgiga tagada looduslik mitmekesisus. Samuti tuleks kehtestada üleüldine lindude kevadsuvine pesitsusrahu. Fotograafid peavad oluliseks ka üldise metsasuse indeksi ja miinimum pindala väljatöötamist ja seadustamist, mille väärtustest allapoole metsasus piirkonnas langeda ei või. Lisaks peaks olema veel "vahelduvuse" või "lubatud maksimaalse lageduse" indeks, mis tagaks naabermetsade läheduse. Järgmise punktina leiavad fotograafid, et metsakoridoride nõue tuleks kehtestada teatava kindla ja arvväärtusena, mitte pehme lubadusena. Viimasena rõhutavad pöördumise autorid, et 10 kilomeetri kaugusel igast Eestimaa punktist (väljaspool linnalist asulat) peaks asuma vähemalt üks vähemalt 100aastaste puudega mets.
"Iga täidetud punkt eeltoodust aitab kaasa Eesti looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse kasvule. Eesti ei peaks käima sama teed, mida on käinud paljud teised Euroopa riigid, kus täna tegeletakse looduse taastamistöödega, kuna suur osa loodusest on juba hävitatud. Taastamine on sageli võimatu ja kordades kulukam kui olemasoleva säilitamine," leiavad loodusfotograafid.
Loe pöördumist täismahus siit:
Lgp Rene Kokk
Keskkonnaminister
26. juuni 2019
Loodusfotograafide pöördumine seoses Eesti looduses toimuvaga
Eesti loodusfotograafid, kes aastate jooksul igapäevaselt ja regulaarselt looduses käivad, on mures Eesti looduses toimuva pärast.
Valusalt torkab silma vana metsa vähenemine ja asendumine noorendike või segipööratud pinnasega metsamaaga, kus kasvava hakkav või kuhu istutatav uus mets ei ole enam endisega võrreldava kvaliteediga ökoloogilises ega isegi metsanduslikus mõttes. Veel enam – raske on ette kujutada, et tulevased sugupõlved sellises metsas isegi jalutada saaksid.
Väga paljud linnuliigid ja ka imetajad vajavad elupaigaks aga just vana loodusmetsa, kus on mitme puuliigi vanem põlvkond koos noorema järelkasvuga, kus on rohkem välja kujunenud alarinded ja nende liigiline mitmekesisus on suurem ning kus on enam välja kujunenud ühetaolist keskkonda rikastavaid nišše (häilusid, seisvaid ja lamavaid kõdupuid jne), mis on paljudele metsaliikidele olulised.
Kõrgema loodusväärtusega vanemates metsades tuleks rakendada püsimetsandust, mis lubab metsal pikema aja vältel kujuneda ja mille looduslik mitmekesisus on oluliselt suurem, kui 60 aastaga moodustuda jõuab.
Lisaks lindude pesitsusrahule vajavad rahu ka imetajad, kelle pojad on haavatavamas eas just kevadsuvisel perioodil. Paljud raielangid on liiga suured ja metsi ühendavad koridorid puuduvad, mis raskendab lindude-loomade liikumist ja levikut.
Keset lindude pesitsusaega raiutakse ja eriti kurvaks teeb suures koguses võsa kogumine ning hakkepuiduks tegemine ajal, kui linnupojad pesitsevad nendes samades võsahunnikutes. Looduskaitseseaduse paragrahvi 55 lõike 61 punkt 1 ja 2 ütlevad, et looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine on keelatud. Pesitsusrahu peab olema nii riigi- kui ka erametsas.
Lisaks tuleb otsida võimalusi asulalähedaste miljööväärtuslike ja puhkemetsade erimajandamiseks ja raiete projekteerimisel arendada tihedamat koostööd ja infovahetust kohaliku omavalitsusega.
Metsaseadus määratleb metsa küll ökosüsteemina, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja loomastikust, kuid metsamaana käsitletakse alasid, mis on maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikuna - metsa oluline osa on riigi arvutivõrgus asuv andmekogu! Statistikul on seetõttu lihtne määratleda 51 protsenti Eesti pinnast metsana - andmebaas nii ju ütleb. Leiame, et mets on palju rohkemat ning lisaks metsa ainelistele väärtustele tuleks rohkem väärtustada ja esile tuua ka metsa hingelisi ja vaimseid väärtuseid (sh neid kaitsta), mis olid väga olulisel kohal meie esivanemate puhul hiiepaikades, kuid mille väärtust enamik ettevõtjatest (ja välisomanikega metsafirmadest) lihtsalt ei mõista. Metsal on ökoloogiline roll aine- ja energiaringete hoidjana ja elukeskkonna püsivuse säilitajana.
Lähtuvalt eeltoodust on sõnastame viis ettepanekut ning lahendust:
1) miljööväärtuslike metsade (eestlaste mõttemaailmas metsaga seotud kindlad paigad; asulate ümbrus; maa-asulate ümbrus; talud, mis on ostetud olema metsa keskel jne) säilitamine püsimetsandusvõtete kasutamisega eesmärgiga tagada looduslik mitmekesisus;
2) üleüldise lindude kevadsuvine pesitsusrahu kehtestamine;
3) üldise metsasuse indeksi ja miinimum pindala väljatöötamine ja seadustamine, mille väärtustest allapoole metsasus piirkonnas langeda ei või. Lisaks peaks olema veel "vahelduvuse" või "lubatud maksimaalse lageduse" indeks, mis tagaks naabermetsade läheduse;
4) metsakoridoride nõude kehtestamine teatava kindla ja arvväärtusena, mitte pehme lubadusena;
5) 10 kilomeetri kaugusel igast Eestimaa punktist (väljaspool linnalist asulat) peaks asuma vähemalt üks vähemalt 100aastaste puudega mets. Iga täidetud punkt eeltoodust aitab kaasa Eesti looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse kasvule.
Eesti ei peaks käima sama teed, mida on käinud paljud teised Euroopa riigid, kus täna tegeletakse looduse taastamistöödega, kuna suur osa loodusest on juba hävitatud. Taastamine on sageli võimatu ja kordades kulukam kui olemasoleva säilitamine.
Paljud allkirjastanud on rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud loodusfotograafid, kes on Eesti diplomaadid ning visiitkaardid piltide kaudu. Nad loovad positiivset kuvandit Eesti kui loodushoidu ning meie loodust väärtustavast riigist. Soovime seda ka tulevikus teha.
Pöördumist toetavad ja kirjutavad alla:
Aare Udras
Ainar Unus
Alla Kirillova
Andrus Allikas
Arbo Rae
Arne Ader
Arvo Siir
Eleri Lopp-Valdma
Erik Karits
Erik Mandre
Eugen Kaur
Ingmar Muusikus
Jaak Sildma
Jan Lepamaa
Janek Ann
Joosep Ailiste
Kalmer Lehepuu
Karl Jakob Toplaan
Katrin Tarand
Kauro Kuik
Kenno Kaupmees
Kristjan Madalvee
Mariann Rea-Peterson
Marje Metsaots
Marko Kuivonen
Marko Poolamets
Martin Piispea
Mati Kose
Mikk Matsi
Oliver Kruve
Pääro Metsand
Peeter Karask
Peeter Vissak
Peter Lind
Priit Tammjärv
Ragnis Pärnmets
Rain Nirgi
Raul Harro
Rauno Roos
Rein Kuresoo
Remo Savisaar
Sander Sirelbu
Siim Vaar
Sten Lauba
Sven Začek
Tarmo Mikussaar
Tiina Hansen
Tiit Jürisson
Toivo Lepik
Uve-Rain Uusrand
Werner Daffe
