SUUR LUGU | Hiina jälgimisühiskonna uus etapp: turistide telefonidest leiti nuhkur-äpp

Äpi analüüsil selgus, et ise nimetab see end Telefonijahtijaks.

iinasse reisijad peavad olema ettevaatlikud, sest väljaande Guardian uuriva ajakirjanduse loost tuleb välja, et kauges Xinjiangi uiguuri autonoomses piirkonnas võib nende telefoni jääda sala-äpp.

Xinjiang on juba varem sattunud rahvusvahelise meedia teravdatud tähelepanu alla, sest Hiina võimud kärbivad kohaliku islamiusulise uiguuri kogukonna vabadusi ja ehitavad seal üles jälgimisühiskonda: tänavatele, mošeedesse ja mujale on paigutatud näotuvastuskaamerad, lisaks liiguvad ringi jutud, et kohalikud elanikud peavad alla laadima tarkvara, mis laseb nende telefoni läbi kammida.

Briti väljaanne Guardian ja teiste rahvusvaheliste meediaettevõtete koostöös sündinud värskest uurimusest ilmnes, et ka reisijad satuvad võimude huviorbiiti, kui nad üritavad Xinjiangi siseneda naaberriigi Kõrgõzstani kaudu.

Protseduur on lihtne: Hiina piirivalve palub tulija telefoni enda kätte ja installib sinna salaja äpi, mis võimaldab ligi pääseda isiku meilivahetusele, sõnumitele ja kontaktinimistule, ka saab selle kaudu infot telefoni enda kohta.

Pahaaimamatud turistid on kinnitanud, et võimud ei öelnud neile äpi kohta sõnagi, ka ei selgitanud keegi, mida see teeb või millisele infole juurde saab.

Guardiani koos Saksa Süddeutsche Zeitungi ja USA New York Times'iga tehtud ühistöös tuli välja, et kõrvalist Irkeshtami piiripunkte kasutavad inimesed on sellega harjunud, et piirivalvurid vaatavad regulaarselt nende telefone läbi.

Ühenduse Privacy International esindaja Edin Omanović nimetas väljaannete leidu äärmiselt häirivaks. „See toimub riigis, kus vale äpi või uudisloo allalaadimine võib su viia otseteed vangilaagrisse," sõnas ta.

Ajakirjanike, teadlaste ja küberturvalisusekspertide analüüsi kohaselt on äpi loojaks üks Hiina ettevõte ning see otsib Androidi telefonidest tervet hulka võimalikku sisu, mida Hiina võimud peavad soovimatuks.

Problemaatiliste mõistete hulka kuulub terve rida islamiäärmuslusega seotud märksõnu, erinevad relvajuhendid ja näiteks ka äärmusühenduse al-Qaeda välja antav inglikeelne džihadismiajakiri Inspire. Äpp aga otsib ka muud tüüpi materjali: ramadaani ajal paastumisest kuni dalai-laama kirjutisteni. Ka on soovimatuks liigitatud Jaapani metalbändi Unholy Grave muusika ja USA kirjaniku Robert Greene iraamat „33 sõjastrateegiat", mis on oma jutu järgi „sõjalistest põhimõtetest kujundatud juhend igapäevaelu peenesse sotsiaalsesse mängu".

Hiina võimude sõnul külastab Xinjinagi piirkonda igal aastal umbes 100 miljonit inimest, nende hulgas sise- ja välisturistid, kuid enamik saabub sinnakanti mujalt kui Kõrgõzstani kaudu. Irkeshtami piiripunkti kasutavad enamjaolt kaupmehed, kuid ka Suure Siiditee jälgedes Hiinasse tulevad turistid.

Piiriületus koosneb mitmest etapist ning neist ühel peavad reisijad telefoni lahti lukustama ja üle andma. Sama kehtib teiste seadmete kohta, näiteks kaamera. Esemed toimetatakse eraldi ruumi ja tuuakse siis mõne aja pärast tagasi.

Iphone'id ühendatakse lugejaga, mis sisu läbi vaatab, Androididel teeb sama töö ära installeeritav äpp. Enamikul juhtudel eemaldavad piirivalvurid äpi telefoni läbivaatamise järel, kuid osa reisijaid on avastanud selle ka hiljem oma seadmest. Pole teada, mida Hiina võimud kättesaadud informatsiooniga teevad ja kui kaua seda säilitavad.

Guardian ei leidnud küll selle kohta infot, et andmeid kasutatakse inimeste edasise liikumise jälitamiseks, kuid kogutud infrmatsioonist piisab täiesti isiku asukoha tuvastamiseks, kui seda kasutada koos telefoni asukohale viitavate detailidega.

Äpp näeb välja nagu Androidi tavaikoon ja selle all on kiri 蜂采 (fēng cǎi), mida on raske muudesse keeltesse tõlkida, kuid üldiselt seostub see mesilastega, kes mett korjavad.

Guardian rääkis ühe reisijaga, kes oli Xinjiangis piiri ületanud ja hiljem pahameelega avastanud, et tema telefoni on installitud kõnealune äpp. Mehe sõnul kästi tal piiripunktis telefon ära anda ja see viidi teise ruumi. Ka palutil nii tal kui ka teistel piiriületajatel edastada ametnikele telefoni PIN-koodid. Tunni pärast said ootajad seadmed tagasi. Mitte keegi ei selgitanud kogu protsessi vältel sõnagagi, miks telefonid oli vaja ära anda ja mida nendega tehti.

Reisija sõnul oli üks rahvusvahelise reisibüroo töötaja teda hoiatanud, et piiril tehakse midagi ta telefoniga. Sama info oli mehele edastanud Kõrgõzstani turismiinfopunkt. „Me arvasime, et see on GPS-jälitaja. Reisibüroo oli üsna kindel, et meile pannakse just see telefoni," rääkis ta.

Kohe, kui mees telefoni tagasi sai, vaatas ta, mida sellega tehtud on ja avastas äpi. „Kahe tunni kaugusel ootas meid ees järgmine piiripunkt ja ma arvasin, et ehk laadisid nad mu telefonist kõik alla, mis võimalik ja samal ajal, kui me sõidame, uurivad nad seda juba läbi. Ning kui me kohale jõuame, saab soovimatud isikud juba tagasi saata," selgitas ta.

Reisija sõnul ei tahtnud aga järgmise piiripunkti ametnik telefoni näha ja nii jätkus see külastuskäigu lõpuni. Ka Hiinast lahkumisel ei tulnud tal protseduuri läbida. Lisaks kinnitas Guardianiga rääkinud mees, et kahtlane äpp tas hirmu ei tekitanud, sest piirkond oli juba niigi ilmse järelvalve all. „Mulle see ei meeldi, aga kui Hiinasse reisid, tead juba millegi sellisega arvestada. Kui kodus midagi sarnast toimuks, ajaks see mulle küll hirmu nahka," rääkis ta.

Kuigi Guardiani uurimistöö käigus tuvastatud sala-äpid leiti kõik Androidi telefonidest, on reisijate jutu järgi teada, et Hiina piirivalvurid võtsid läbi vaatamiseks ka Iphone'e ära.

Privaatsuse eest võitleva Edin Omanovići sõnul on taoline tegevus järjekordne näide selle kohta, kuidas Xinjiangi sisse seatud jälgimisrežiim on üks kõige ebaseaduslikum, karmim ja ulatuslikum taoline fenomen maailmas.

„Tänapäeva äpid, platvormid ja seadmed toodavad suure hulga andmeid, ilma et kasutajad seda teaks. Ka võivad nad arvata, et on midagi ära kustutanud, kuid seda saab seadmest jätkuvalt üles leida," hoiatas Omanović. Ka rõhutas Omanovi, et kaasaegsed infoõngitsemisprogrammid kasutavad kõike eelnevat ära.

Inimõigusühenduse Human Rights Watch Hiina vanemteadur Maya Wang ütles, et see on juba laialdaselt teada, et eriti just islamiusulised Xinjiangi elanikud on pideva ja mitmetasandilise jälgimise all. „Aga see, mida teie leidsite, läheb veel kaugemale ja viitab võimalusele, et isegi välismaalased satuvad taolise massilise ja ebaseadusliku jälgimise ohvriks," ütles Wang Guardianile.

Hiina võimude praktika tuli juhuslikult avalikuks, kui Hiinas reisil käinud sakslased avastasid telefonist äpi ja võtsid kodumaal ajakirjanikega ühendust. Guardiani, Süddeutsche Zeitungi, Bochumi Ruhri ülikooli ja Saksa küberturvalisusfirma Cure 53 analüüsid äppi ja jõudsid järeldusele, et selle eesmärgiks võis olla andmete saatmine telefonist piirivalveserverisse.

Guardian pöördus kommentaaripalvega ka Hiina võimude poole, kuid artikli avaldamise ajaks vastust ei olnud saabunud. Varem on Hiina valitsus oma tehniliselt kõrgel tasemel jälgimisprogrammi kaitsnud väitega, et see on Xinjiangi piirkonnas turvalisust tõstnud.

Nuhkimisäpp tuli kogemata välja

Hiinasse reisinud turistid ei oleks tegelikult tohtinud kunagi teada saada, et nende telefonidest on andmeid õngitsetud. Guardian kirjutab, et tegelikult oleks Hiina piirivalve pärast protseduuri pidanud äpi taas eemaldama, kuid hooletu juhuse tõttu jõudis see avalikkuse ette.

Äpi analüüsil selgus, et ise nimetab see end Telefonijahtijaks, kuigi ikooni all olev kiri viitab mett korjavatele mesilastele.

Xinjiangi piirkonnas kasutavad Hiina võimud osaliselt väga kõrgetasemelist tehnoloogiat, kuid kõnealune nuhkimisäpp on oma olemuselt lihtne. Enne kui Hiina piirivalve saab selle seadmesse laadida, peab kasutaja vaid telefoni turvakoodi sisestama ja töö võib alata.

Äpil on kaks eesmärki: kaevandada emaile, telefoninumbreid, sõnumeid, sotsiaalmeediakontode andmeid ja telefoni enda andmeid. Lisaks otsib äpp telefonis kahtlasi faile. Kahtlaste failide nimekirjas on üle 70 000 sissekande ja sinna alla kuulub nii pilte, muusikafaile kui ka tekstidokumente.

Analüüsist ei tulnud välja, nagu koguks äpp ka telefoni eelnevate asukohade kohta infot, ka ei paista see jälgivat seadme edasist marsruuti.

Seni on teada, et äpp on kasutusel ainult Hiina ja Kõrgõzstani vahelises piiripunkis.

© Guardian News & Media