Türgi alustab Euroopa proteste eirates maagaasi puurimisega Küprose majandusvetes
Pikemat aega kestnud vastuseisu viimase arenguna viis Türgi Küprosest ida pool asuvatesse vaidlusalustesse majandusvetesse puurlaeva Yavuz. See jäi ankrusse 69 kilomeetri kaugusel saare rannikust. Juba mais jõudis Küprose läänetipu lähedale esimene puurlaev Fatih.
Türgi energiaminister Fatih Donmez on varem riiklikule Andalou uudisteagentuurile öelnud, et puurimine peaks algama sel nädalal. Tema sõnul on Türgil selleks niinimetatud Küprose Türgi Vabariigi luba. Varem juunis teatas Donmez, et suurriik "üritab kõigest looduslike ressursside võrdse jagamise läbi piirkonnas rahu saavutada," vahendas väljaanne Al-Ahram. Türgi väitel väitel võivad nad täie õigusega piirkonnast puurida, kuna tegemist on Anatoolia poolsaare mandrilavaga.
Küprose Vabariik on kuulutanud puurimisplaanid ebaseaduslikuks ning Al Jazeera andmetel väljastanud laeva meeskonnale merepiiri rikkumise eest vahistamiskäsu. Valitsuse teatel on tegemist ühe suurima Küprose riikliku suveräänsuse ning ÜRO mereõiguse rikkumisega Türgi poolt, kirjutab Euronews. Ankara plaanid mõistis hukka ka Euroopa Liit, vihjates ka võimalusele rakendada majanduslikke sanktsioone, kui projekti ei katkestata.
Tegemist on ühega paljudest Türgi ettevõtmistest, mis ignoreerivad Euroopa Liidu liikme Küprose huvisid. Konflikt algas tegelikult juba 1974. aastal, kui sõjalist jõudu kaasates loodi saare põhjaosasse Küprose Türgi Vabariik, mida ainukesena maailmas tunnustab selle emamaa Türgi. Saart läbivat kontrolljoont haldab ÜRO. Rahvusvaheliselt tunnustatud kreekakeelne Küprose Vabariik keskusega Nicosias astus Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Seal asuvad ka Ühendkuningriigile kuuluvad strateegiliselt tähtsad õhuväebaasid.
