Kõlvart õigustab peatänava projekti peatamist: ummikutes hakkavad seisma nii autod kui ka ühistransport
Seni kavandatud Tallinna Peatänav laseks läbi vaid veerandi tänasest liiklusest, ühistranspordi läbilaskvus halveneks, näitab K-Projekti läbi viidud liiklusmodelleering.
Tallinna Transpordiameti tellimusel uuringu läbi viinud K-Projekti juhataja Rein Annusveri sõnul selgus liiklusanalüüsist, et ka 25-protsendise läbilaskvuse juures oleks teatud ristmikel ummikud.
„Hetkel on piirkonnas kolm suurt ristmikku, kus tekivad ummikud. Nendeks on Estonia puiestee, Vabaduse väljaku ja Pärnu maantee ristmik, kus ummikud on praegu juba pikad ning praeguse projekti puhul need ummikud ei kaogi. Teiseks Viru väljaku ristmik, kust jalakäijatel on pikk teeületus ning seetõttu tähendab see nii tavatranspordile kui ka ühistranspordile pikka ooteaega,“ selgitas Annusver. „Ühistranspordile on praegu kõige keerulisem Pronksi tänava, Jõe tänava ja Narva maantee ristmik, kus ühistranspordipeatus on ristmiku lähedal, mistõttu hakkab ühistransport kuhjuma. Praeguse peatänava projektlahenduse puhul kaasnevad mõjud, mis ei lahenda tänast olukorda.“
Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa möönis tellitud uurimuse valguses, et paraku arhitektuurselt väga ilus töö osutus liiklustehniliselt selliseks, mis kahjustab kõigi liiklejate huve, kaasa arvatud jalakäijaid, ühistranspordi kasutajaid kui ka autoga liiklejaid. „Mõned lahendused osutusid ka ohtlikuks, kus jalakäija saab otsesema teeületuse, kuid ta viibib sõidukite ja ühistranspordiga samas liiklusruumis kauem, mis on kahtlemata ohtlikum,“ nentis Rüütelmaa.
Linnapea Mihhail Kõlvart osutab, et senise eskiisprojekti nõrk koht on selles, et mitte ainult tavatransport ei hakka seisma ummikutes, vaid ka ühistransport, mida ka liiklusanalüüs selgelt näitab. „Võidutöö autorid on pakkunud välja terve rea ristmike lahendusi, mida ei saa kasutusele võtta ega aktsepteerida,“ ütles Kõlvart.
Linnapea sõnul saab antud olukorras alustada peatänava projekteerimisega siis, kui eelnevad ettevalmistusprojektid – Sadama piirkonna trammiprojekt, Rävala puiestee pikendus ja Estonia puiestee tunnel, on ehitus- või valmimiskäigus. „Linnaplaneerimise loogika järgi tuleks nendest kolmest eelmainitud projektist alustada ning nendega peab linn lähiaastatel tegelema hakkama,“ selgitas Kõlvart. „Me ei loobu peatänava projektist ega muuda selle kontseptsiooni – eesmärk on muuta linnaruumi, et anda jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi. Ent selle projekti teostamise ajal peab olema ka ülejäänud linnaruum ettevalmistatud.“
