Linn peatänava parandusettepanekuid ei arvesta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas sel nädalal, et senisel kujul peatänava projektiga edasi minna ei saa, uue projekti jaoks korraldatakse arvatavasti uus konkurss. Millal, pole selge, sest linnapea sõnul tuleb esmajoones tegeleda teiste projektidega - rajada Estonia tunnel, Rävala puiestee pikendus ja Vanasadama trammiühendus.
Tallinna endine pearhitekt Endrik Mänd ning peatänava projektiga seotud arhitekt Raul Järg ja liikuvuse ekspert Marek Rannala sellega nõus ei ole, sest peatänava saaks parandatud projekti järgi rajada kasvõi homme.
Tallinna transpordiameti tellitud K-Projekti uuringus on nimelt lisaks probleemidele esitatud ka parandusettepanekud, mis peatänava projekt kitsaskohti suuresti leevendavad. Linn neid kuulata ei taha.
Vaidluskoht on ühistransport
Tallinna transpordiamet tellis K-Projektilt uuringu, et analüüsida peatänava projekti läbilaskevõimet ja mõju Tallinna Vanasadama trammiühendusele. Peatänav on Pärnu maantee ja Narva maantee lõik Vabaduse väljaku ja Jõe tänava vahel, mis on ühtlasi oluline ühistranspordi sõlmpunkt.
Linnavalitsuse ja arhitektide vaidlused algasid peatänava projekti ideest luua seal bussidele ja trammidele sõitmiseks üks rada ja peatumiseks ühine platvorm, mis linna liiklusekspertide hinnangul ühistranspordi paremale toimimisele kaasa ei aita. Peatänava eestkõnelejad rõhutavad inimsõbraliku linnaruumi olulisust ja vajadust autoliiklus kesklinnast eemale suunata.
K-Projekti uuring tuvastas, et lisaks sellele, et peatänav ei toeta ühistranspordi paremat toimimist, laseks tänav läbi vaid 25 protsenti tänasest liiklusest. Analüüsi tulemusena selgus, et peatänava projektis on 20 erineva tõsidusastmega kitsaskohta, millest kaks probleemi on tänava toimimise osas kriitilised.
Viru väljaku ristmik
Uuringus on välja toodud, et plaanitaval peatänaval on Viru väljaku ristmikul lubatud jalakäijate diagonaalne teeületus. Teeületus võtab aga kaua aega, mistõttu kujunevad ohutuse tagamiseks vajalikud kaitseajad väga pikaks ja pole võimalik efektiivne fooriprogramm. Tulem on uuringu järgi kehv ja ka ohtlik nii jalakäijate, jalgratturite, ühistranspordi kui ka mootorsõidukite jaoks.
Viru väljaku osas on K-Projekti konsultandi arvates ainus reaalne lahendus ristmiku geomeetria muutmine. Sellega kaasneb osade manöövrite keelamine ja liikluse ümbersuunamine kesklinnas. Linnakeskuse liikluskoormuse vähendamine on kooskõlas kehtiva Tallinna üldplaneeringuga.
Pronksi bussipeatus
Teine uuringus väljatoodud oluline kitsaskoht on Pronksi bussipeatus, mis paikneb vahetult enne Narva maantee-Jõe tänava-Pronksi tänava ristmikku. K-Projekti konsultandi hinnangul tekitab peatuse asukoha valik linnast väljuvas sõidusuunas süsteemse läbilaskevõime ületamise ja ühistranspordi ajakulu hüppelise kasvu.
Samuti tekib linna sisenevas sõidusuunas probleemne olukord, kus ristmiku võib korraga ületada mitu ühissõidukit, kuid kõik ei mahu peatusesse. Seetõttu tekib oht, et mitu ühissõidukit blokeerivad magistraaltänavate ristmiku.
Lahendusi on K-Projekti konsultandi arvates mitu. Kõige lihtsam on nihutada peatuse asukohta Narva maanteel Maneeži tänava-V.Reimanni tänava vahelisse lõiku. Selle tulemusel suureneb peatuse läbilaskevõime ja väheneb ristmiku kinni sõitmise oht. Samuti väheneb ühistranspordi ajakulu peatuse läbimisel.
Linn lahendusi ei arvesta
K-Projekti analüüs tuvastas peatänava projektis küll probleeme, kuid kõigile neile on võimalik leida liiklustehnilised lahendused, mis aitavad liikumistingimusi kõigile liiklejatele märkimisväärselt parandada. Senine peatänava projekt on kooskõlas kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, mille eesmärk on vähendada liikluskoormust linnakeskuses ning Tallinna rattastrateegiaga, mille eesmärk on suurendada rataste osakaalu kasvamist ajas.
Seetõttu ei mõista Tallinna endine peaarhitekt Endrik Mänd ega peatänava projektiga seotud arhitekt ja liikuvuse ekspert, miks tõmbas linn praegusele projektile nii otsustavalt joone alla.
Linnal on plaanis pärast ettevalmistusetappide (Rävala puistee pikendus, Estonia tunnel, Vanasadama trammiühendus) korraldada peatänava projekti jaoks uus konkurss. Ettevalmistavate taristuprojektide lõpptähtaeg on Kõlvarti sõnul 2025. Optimistlikuma prognoosi järgi saab ettevalmistusprojektid ellu viia 2023. aastaks, kui kukub ka Euroopa Ühtekuuluvusfondi suurtoetuse tähtaeg, mis kataks suure osa peatänava projekti eelarvest.
