Süüdistatavad rääkisid Liibanoni kohtus eestlaste röövimisest 2011. aastal
Relvastatud mehed röövisid seitse Eesti turisti Ida-Liibanoni linna Zahle lähedal 2011. aasta 23. märtsil pärast seda, kui nad olid Süüriast Liibanoni sisenenud. Nad vabastati ligi neli kuud hiljem juulis „rahvusvahelise operatsiooniga”.
Eilse sõjaväetribunali eesistuja oli brigaadikindral Georges Taoum. Kohtu all on 28 meest, keda kahtlustatakse röövis osalemises. Nende hulgas on 26 liibanonlast, üks palestiinlane ja üks süürlane. Neid süüdistatakse pikas kuritegude nimekirjas, sealhulgas relvastatud grupi moodustamises kuritegude toimepanemiseks, riigivõimu õõnestamises, terroristlikus tegevuses ja seitsme Eesti mehe röövimises 111 päevaks, mille ajal kohtu väitel neid piinati ja hoiti kinni Eesti riigilt lunaraha väljapressimiseks.
Osa meestest süüdistatakse ka kristlike usuobjektide hävitamises ja lõhkekeha viskamises Zahle kirikusse, et röövimist varjata, ning julgeolekujõudude liikmete tapmises.
Menetlus on võtnud aega üle kaheksa aasta ja vahistatud on üha rohkem kahtlusaluseid.
Eilne istung keskendus selle kindlaks tegemisele, kes oli peamiselt operatsiooni eest vastutav, ja kohtule sai selgeks, et röövimisplaani koostas Wael Abbas, teatas kohtu allikas The Daily Starile. Kohus küsitles Abbasi sõpra Munir Nasrallah’t, kes ütles, et Abbas helistas talle ühel päeval ja palus tal enda juurde tulla, et rääkida „tähtsast asjast”.
Abbas ütles Nasrallah’le, et tahab röövida välisturiste, ja palus viimaselt tema väikebussi GMC röövitute transportimiseks.
Nasrallah nõustus ja operatsioon läks käima. Nasrallah ütles, et Abbas koos teiste kahtlusaluste Ahmad al-Ajami, Najah Abu Haykali ja Ahmad Yassiniga läksid Zahle suunas.
„Kui me tööstuslinna kohale jõudsime, nägime me eestlasi jalgratastega sõitmas,” ütles Nasrallah. Must Mercedes, milles olid Abbas, Ajami ja Haykal, kaldus eestlaste suunas, mistõttu nad kukkusid tee paremasse serva.
Abbas ja tema kaaslased haarasid seejärel eestlastest kinni ja surusid nad valgesse väikebussi, mida juhtis Nasrallah. Sinna sisenes ka Abbas ja nad viisid pantvangid Abbasi majja Majdal Anjaris, kus eestlased paigutati trepi alla ja neile anti süüa.
Nasrallah’ sõnul naasis ta pärast operatsiooni koju ja peitis valge väikebussi ära, kui nägi, et sellest näidatakse fotosid televisioonis. Nasrallah varjas end kolm päeva, aga siis vahistasid ta Liibanoni sisejulgeolekujõud.
Seejärel kuulas kohus Yassini, kes ütles, et Abbas tegi talle ülesandeks jälgida teed Masnaa piiripunkti juures Süüria piiril, et otsida välismaalaste gruppi, keda röövida. Yassin teavitas Abbasi kiiresti peale eestlaste riiki sisenemist ja tunnistas enda olulist rolli inimröövis. Yassin ütles, et sai oma osa eest 50 000 eurot.
Yassin tunnistas, et oli osa grupist, mis viis eestlased Majdal Anjarist Arsali, ja märkis, et Abbas pidas läbirääkimisi ühe isikuga Süürias, keda nimetas Abu Omar al-Souriks.
Ohvrite tunnistuste järgi sõidutati neid tihedalt Liibanoni ja Süüria vahel.
Yassin ütles, et sõitis pärast pantvangide vabastamist Süüriasse ja võitles Vaba Süüria Armee poolel, enne kui naasis Liibanoni.
Kohtu allikas ütles The Daily Starile, et Yassin vahistati lõpuks julgeolekujõudude haarangu käigus Bekaa haiglas, kuhu ta sattus röövimisega mitte seotud olevatel asjaoludel.
Kui Yassinilt küsiti, kes hoolitsesid eestlaste eest Arsali lähedal, väitis Yassin: „Pantvangivõtjad hoolitsesid nende eest kolm päeva, pärast mida hoolitsesid nemad meie eest, sest meie ja nende vahel olid arenenud sõprus ja usaldus.”
Seejärel küsitles kohus palestiinlast Abdel-Latif Abu Maaileki, kes ütles, et oli veel ühe kahtlusaluse Kinan Yassini sõber. Viimane oli palunud tal aidata transportida eestlasi Majdal Anjarist Arsali.
Abu Maailek ütles, et võttis neli eestlast oma autosse, aga ei olnud kavatsenud röövis osaleda.
Pigem tahtis Abu Maailek pääseda lähemale Hussein al-Hujeirile, kes on samuti selles asjas kahtlusalune, aga kes smugeldas inimesi Süüria ja Liibanoni vahel, ja Abu Maailek tahtis, et Hujeiri smugeldaks ta Süüriasse mässuliste poolel sõdima.
Abu Maailek ütles, et Kinan Yassin lubas talle 30 000 dollarit lunarahast, aga murdis oma lubadust.
Kohtuprotsessis tehti vaheaeg kuni 20. augustini, kui kuulatakse ülejäänud süüaluseid.
