TAASLAVASTUS | Õnnetust pimestusega põhjendanud ATKO bussijuhile paistis päike kukla tagant
Buss number 126 sõitis tol neljapäevasel pärastlõunal pealinna poolt mööda Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teed Lohusalu suunas. Ületanud kella 13.08 paiku Keila jõe, paistis bussijuhile väidetavalt päike silma, mistõttu ei näinud ta veokit, mis kurvist üle 200 meetri eemal teeserval seisis.
Panime graafikus päikese bussi suhtes paistma sellest suunast, kust see 18. juulil kell 13:08 täpselt paistis, et näha, mis nurgaga alt suundus päike bussijuhile.
Selgub, et päike paistis bussijuhile horisontaalsel skaalal otse silma kaks kurvi enne õnnetuspaigaks saanud lõigule jõudmist - täpsemalt kuni Vääna teega ristuva lõiguni (alloleval kaardil punane täpp), misjärel keeras tee paremale ning lõunast suunduv päike hakkas nüüd bussijuhi vasakut põske päevitama.
Punane täpp: lõpeb lõik, kus päike paistab otse bussijuhile silma
Roosa täpp: lõpeb lõik, kus päike paistab bussi esiotsa vasaku nurga suunas. Algab lõik, kus päike paistab juhile kõrva taha
Must täpp: seisab ohutuletega veoauto
Nõnda sõitis bussijuht ligi 700 meetrit kuni kurvini, mille läbimine jättis päikese juhile selja tagant paistma. Sellest kurvist üle 200 meetri kaugusel parkis veoauto.
"Bussijuhi sõnul hakkas peale kurvi läbimist päike paistma sellel teelõigul otse bussi ning silmipimestava päikese tõttu märkas ta sõiduteel seisvat veoautot kahjuks liiga hilja, mistõttu ei õnnestunud seisva veokiga kokkupõrget vältida," väitis ATKO grupp täna Delfile.
ATKO grupi esindusisik Margo Tomingas aga keeldus Delfile seda väidet kommenteerimast. "Aitäh!" kordas ta telefonivestluses vastuseks täiendavatele küsimustele.
Samas tuleb arvestada võimalusega, et päike pimestas bussijuhti läbi küljepeegli.
Päike polnud ainus, kelle peale süüd veeretada
Bussijuhi sõnade kohaselt oli bussile ette jäänud veok pargitud maanteel liikluseeskirju rikkudes pideva joone peale liiklusohtlikult kohe peale pimedat paremkurvi selliselt, et veoauto tagumise haagise ots võttis seistes enda alla suure osa Kloogaranna poole suunduvast sõiduteest.
Kui nüüd kaardilt vaadata, siis bussijuhi väidetud pime kurv jääb õnnetuspaigast rohkem kui 200 meetri kaugusele. Lubatud sõidukiirus oli seal 70 km/h, mis tähendab, et vähemalt kümme sekundit oli bussijuhil aega veokit märgata.
Seega, kui peaks ka vastama tõele bussijuhi esimene väide, et päike hakkas teda kukla tagant peale kurvi pimestama, pidi ta reisijaid täis bussiga kinnisilmi sõitma tervelt kümme sekundit.
Kas veok võis seista liiklusohtlikult eeskirju rikkudes pideva joone peal, pole välistatud. Politsei pressiesindaja Annika Maksimov ütles Delfile, et veoki asend maantee ja pideva joone suhtes enne õnnetust selgub uurimise käigus, mille üksikasju ei saa veel avaldada.
Küll aga näeme õnnetuse järel tehtud piltidelt, et pärast kokkupõrget on veok pidevast joonest vähemalt viie meetri jagu eespool. Veoki tagumiste rehvide lohisemise jälgede järgi tundub, et reka võis enne kokkupõrget umbes samade meetrite jagu taga pool olla. Kui mitte mõnikümmend sentimeetrit rohkem või vähem.
Seega veoki haagis pigem oli otsapidi pidevjoonel. Samas on ebatõenäoline, et õnnetus oleks toimumata jäänud, kui veok oleks seisnud mõnikümmend sentimeetrit eespool.
Bussijuhi väide, et veokijuht ei olnud peatudes pannud teele ohukolmnurka, vastab tõele. Samas ei pea politsei hinnangul paika väide, et veokijuhil ei olnud sees ohutulesid. See aga tähendab, et ohukolmnurk ei olnudki tarvilik, sest seaduse kohaselt peab hädapeatumise korral kasutatama üht kahest.
