Absurdne olukord: tuttavate poolt enda kodust tänavale tõstetud naine on hoolimata kohtu toetavast otsusest koduta juba 14 kuud

Eesti õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada

Juuni alguses langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks sai nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140 eurot iga inimese kohta, kokku elab korteris ebaseaduslikult kolm inimest ning korteriomanikul puudub raha täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos.

Korteriomanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga. Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ning korteri omanik on juba 14 kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ning ka erinevates trepikodades. Politsei ei saa antud olukorras aidata, kuna korteris viibivad inimesed väitsid politseile, et neil on suuline üürileping.

Eesti õigusbüroo jurist esitas hagi kohtusse juba möödunud aasta novembri alguses ning taotles korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. 12. veebruaril võeti hagi menetlusse ning korteris ebaseaduslikult viibivad inimesed pidid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kättesaamisest, kuid seda nad ei teinud ega tee vabatahlikult tänase päevani.

Harju maakohus rahuldas korteriomaniku hagi korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning langetas otsuse 6. juunil, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada.

Eesti õigusbüroo juristi Merike Roosilehe sõnul on kõnealune juhtum hoiatuseks kõigile koduomanikele ning näitab ilmekalt meie asjaajamise kohmakust. “Inimesed, kes selle kaasusega kursis ei ole, arvavad, et tegemist on mingi naljaga, kuid tegelikult on asi tõsine ning taolise absurdse olukorraga võib ühel päeval silmitsi seista meist igaüks," selgitas ta.

"Ilmselt ei oska meist keegi ette kujutada end sarnases olukorras, kus oleme küll koduomanik, kuid kodu hõivanud inimesed enam sisse ei lase ning ainsaks lahenduseks ongi ebaseaduslikult kodu hõivanud inimesed välja tõsta kohtu kaudu," lausus Roosileht.

Selle loo kõige olulisem nüanss, mille tõttu omanikul lahendust üle aasta oodata tuli, seisneb korteris viibivate inimeste valeütlustel politseile. "Nimelt, kui korteris viibivad inimesed väidavad politseile, et neil on sõlmitud suuline üürileping, siis politsei aidata ei saa ning ainsaks lahenduseks ongi kohtusse pöörduda, mis teadupärast võtab tublisti aega. Mind paneb jätkuvalt imestama asjaolu, et politseid on võimalik niivõrd lihtsa ja kontrollimatu väitega protsessist eemaldada, samal ajal, kui korteri omanik väidab surmkindlalt, et mingisugust üürikokkulepet ei ole olnud," rääkis Roosileht. "Tekib küsimus, miks usub politsei pigem inimesi, kes korteriga kuidagi seotud ei ole ning omaniku sõna ei maksa justkui midagi,” sõnas ta.

Roosileht lisab, et tänaseks on küll olemas kohtuotsus ning ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel on kohustus korter vabastada, kuid kuna nad seda vabatahtlikult ei tee, siis tuleb kohtu otsust teostama palgata kohtutäiturid ning selle eest tuleb tasuda 140 eurot iga väljatõstetu kohta, kuid korteriomanikul seda raha pole.

"Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord on ka meie staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline," märkis jurist.

Juristi nõuanne:

• Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikesek, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud.
• Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole.
• Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada. 
Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.
• Eesti õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.