Terve juulikuu oli Gröönimaal temperatuur tavapärasemast oluliselt kõrgem ja juulikuiste kuumalainete tagajärjel voolas merre kuu jooksul kokku umbes 200 miljardit tonni vett, vahendab uudistekanal Yle.
Juulikuu jooksul hakkas sulama 56 protsenti jääkilbist ja maailmamere tase tõusis pelgalt 30 päeva jooksul ca 0,5 millimeetrit. Temperatuur oli kohati keskmisest 15 pügalat kõrgem ja ületas sulamispiiri mitmel pool ka esimest korda.
Georgia ülikooli geograafiaprofessor Thomas Mote’ tõdes, et „soe õhk jõudis tänavu ebatavaliselt kõrgele“. „On üsnagi ebatavaline, et soe õhk tuleb idast ja paistab, et tegemist on ka sama sooja õhumassiga, mis tõi Euroopas kaasa rekordeid purustanud kuumalaine. Tavapäraselt on Gröönimaa kuuma- ja sulapäevad seotud lõunast või läänest tulevate õhumassidega ning mulle ei meenugi olukorda, kus nii suure sulaga seostatud õhumass oleks jõudnud Gröönimaale Põhja-Euroopast,“ sõnas ta.
Osa Gröönimaast, aga ka ülejäänud Arktikas ollakse juba eelmise kuu algusest saadik kimpus ka ulatuslike metsapõlengutega, mille levimist soodustavad ennekõike soe ilm ja sademete vähesus.
