FOTOD | Tallinnas algas ülemaailmne reservohvitseride kogunemine

Täna algas Tallinnas ülemaailmne reservohvitseride kogunemine, mis toob kokku erinevateks õppusteks, seminarideks ja militaarvõistluseks üle 500 reservväelase 26 riigist. Lisaks NATO ja Euroopa Liidu riikidest saabub algavaks nädalaks Tallinna reservväelasi Lõuna-Aafrikast, Argentiinast ja Ukrainast.

Kogunemise avasid täna õhtul piduliku rivistuse ja pärgade panekuga kommunismiohvrite memoriaalile kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel, Rahvusvahelise Reservohvitseride Konföderatsiooni president kolonel Christopher Argent ning asepresident kolonelleitnant Toomas Luman.

Kolonel Argent ütles kohtumist avades, et pole paremat kohta kui Eesti, mis meenutaks NATO riikidele nende vastastikkuseid kohustusi. "Tänased ohud ei ole pelgalt kineetilised, vaid palju keerukamad ja raskemini tuvastatavad, kui me külma sõja veteranidena olime harjunud mõtlema. Peame kõik meeles pidama ajaloo õppetunde ning kindlustama, et need ei korduks," sõnas kolonel Argent.

Samuti avamisel kõnelenud kindralmajor Indrek Sireli sõnul meenutab kommunismiohvrite memoriaal nii toonase Eesti juhtkonna otsuseid kui ka tänaste reservohvitseride kandvat rolli arvamusliidritena. "Reservohvitseridel on lisaks reservväelaste kõrge valmisoleku kindlustamisele oluline roll riigi jaoks oluliste otsuste suunamisel," ütles kindralmajor Sirel. "Reservvägi on meie riigikaitse olulisim osa, algav kogunemine annab meile võimaluse jagada oma kogemusi ja õppida teistelt," lisas ta.

Järgneva nädala jooksul võtavad reservväelased mõõtu sõjalis-sportlikul mitmevõistlusel, osalevad intensiivsel tsiviil-militaarkoostöö õppusel ning arutavad hetkel oluliste julgeolekuküsimuste üle. Eraldi seminar on pühendatud noortele reservohvitseridele ja nende senisest paremale kaasamisele riigikaitsesse.

"Reservteenistuse roll on viimaste aastate pingelises julgeolekuolukorras kasvanud, riigid vajavad lisaks tegevväelastele reservistide ja erinevate elualade spetsialistide panust," ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees Andre Lilleleht, lisades, et mitmed riigid meie lähedal on otsustanud taastada ajateenistuse kui reservväe alustala. "Eesti ja Soome on reservväelaste kaasamisel eelisseisus, sest ajateenistusel põhinev riigikaitsemudel aitab hõlmata suuremat hulka elanikkonda ning tekitada huvi riigikaitse vastu," sõnas ta.

1948. aastal loodud rahvusvaheline reservohvitseride konföderatsioon CIOR (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve) on suurim reservohvitseride esindusorganisatsioon maailmas, mis ühendab pea miljonit reservväelast 36 riigist. Organisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toetamine reservteenistuse küsimustes, reservväelaste esindamine suhetes tööandjatega ning reservohvitseride professionaalne arendamine.

1997. aastal asutatud Eesti Reservohvitseride Kogu ühendab täna pea 400 reservohvitseri erinevatelt elualadelt. Sel aastal on Eesti koos Ühendkuningriigiga CIORi eesistujamaa.