„Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade”. Selline juhtmõte ilmus hiljuti ajalehe Postimees päisesse. Põhiseaduse preambulist laenatud juhtmõttega soovis Postimees rõhutada väljaande rahvuslikku iseloomu.
Nädalavahetusel teatas aga lehe väljaandja Postimees Grupp AS, et võtab alates järgmise aasta 1. jaanuarist üle BMA Estonia OÜ telekanalite reklaamimüügi Eestis. Ühtekokku hakkab Postimees müüma reklaami neljale venekeelsele telekanalile, sealhulgas kurikuulsale PBK. Tõsi, Postimees kasutas küll mõnevõrra ebatavaliselt PBK inglisekeelset nimekuju First Baltic Channel.
Oma varasemates kajastuses on Postimees kasutanud siiski venekeelset lühendit PBK. Näiteks 21. oktoobril 2018 avaldas Postimees juhtkirja „Vene propaganda ja meie”. „Venemaa telekanalite toodangut ei saa nimetada ajakirjanduseks. See on propaganda, sest selle eesmärk on avaliku arvamusega manipuleerimine,” kirjutas Postimees.
Postimehe toimetus on olnud PBK suhtes läbivalt kriitiline ja Postimees ning PBK omanikfirma Baltic Media Alliance on Postimehe artiklitest tekkinud tülisid lahendanud ka pressinõukogus. Korduvalt ja teravalt on Postimees kritiseerinud Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsuse otsust osta raha eest PBK-st saateid.
Eriti irooniline on nädalavahetuse uudise taustal, et Postimees on varem kritiseerinud PBK-le reklaamipinda pakkunud firmat Public TV, mis müüs PBK-le reklaamipinda Tallinna ühistranspordis.
Peale PBK hakkab Postimees müüma reklaami ka kanalitele NTV Baltic Estonia, REN-TV Baltic Estonia ja DOM Kino.
Postimees Grupi müügidirektori ja juhatuse liikme Raido Soomi sõnul on tegemist koostöölepinguga, mille käigus BMA Estonia OÜ omandisuhe ei muutu, vahendas ERRi uudisteportaal.
Postimehe uuriva ajakirjanduse juht Holger Roonemaa ei mõista Postimees Grupi otsust võtta alates 1. jaanuarist üle Venemaa telekanalite, sealhulgas PBK reklaamimüük Eestis, vahendas ERRi uudisteportaal.
"Olgugi, et tegemist on ärilise otsusega, mis toimetust sisuliselt ei puuduta, muudaks see edaspidi meie vastava teemakajastuse rünnatavaks. Venemaa mõjutustegevus, sealhulgas vaenuliku propaganda levitamine telekanalites, on Eesti jaoks äärmiselt tõsine oht ja Postimees Grupp ei tohiks seda omalt poolt soodustada," ütles Roonemaa ERR-ile.
Postimees: toimetuse survel otsustasime PBK-d mitte vahendada
Postimees Grupi juhatuse esimees Andres Kulli sõnul otsustati toimetuse survel PBK vahendamisest loobuda. Nüüd sõltub läbirääkimistest PBK-d Eestis esindava BMA Estonia OÜ-ga, kuidas minna edasi.
Kull ütles, et tegelikult pakkus äriliselt Postimehele suurimat huvi filmikanal DOM Kino, sest PBK vaadatavus on kohaliku venekeelse telepubliku seas langenud. Postimehe eelistus on vahendada kolme kanalit ja jätta PBK välja.
PBK juhtimine toimub Lätist. Varem müüs kanali omanik ise Eestis reklaami, aga kuna ka venekeelne reklaamiturg on pigem languses ja reklaamiraha killustub eri kanalite vahel, pakkusid lätlased reklaamimüüki Postimehele, mis oleks siis teinud selle toel eri kanalitest suurema paketi, mida oleks reklaamijatele parem müüa. Nimelt on turul selliseid reklaamikliente, keda huvitab nii eestikeelne kui venekeelne sihtgrupp. Postimehe eesmärk reklaami vahendamisel ongi seetõttu oma kliendibaasi laiendamine nende klientidega, keda huvitavad nii eestikeelsed kui venekeelsed inimesed.
Kulli sõnul olid nad juba varem teadlikud sellest, et PBK maine pole kõige parem, aga Kulli sõnul on turul veel räigemaid kanaleid, nagu RTR, mistõttu ei usutud, et PBK pardale võtmine nii suure lainetuse tekitab. Toimetuse vastuseis pani aga juhtkonna meelt muutma. "Toimetuse seisukoht oli selge: see paneb nad ebausaldusväärsesse valgusesse ja piirab vabadust," nentis Kull.
2017. aastal sai Postimees Grupp AS 6,8 miljonit eurot kahjumit.
