Õiguskantsler leidis Uuemõisa Kodus hulga puudujääke
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid mullu detsembris ette teatamata Haapsalus asuva Uuemõisa Kodu tegevust ja selle klientide elamistingimusi. Kontrollkäigu tulemuste kohta saatis õiguskantsler Ülle Madise eile AS Hoolekandeteenused Kesk-Lõuna piirkonnajuhile kirja, milles tõi välja ridamisi vajakajäämisi.
Uuemõisa Kodus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust 47 inimesele ja ööpäevaringset erihooldusteenust 24-le sügava liitpuudega isikutele.
Õiguskantsler tõi ühe hooldekodu probleemina esile tööjõupuuduse: "Tegevusjuhendajad ja hooldajad peavad täitma erinevaid töökohustusi ja kõigi ülesannete täitmiseks töötajaid ei jätku". Kui näiteks päevasel ajal on hooldekodu igas majas töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette näevad, siis õhtusel ja öisel ajal pooltes majades tegevusujuhendajat ei ole. See tähendab, et hooldekodu elanikud on ilma tegevusjuhendaja otsese järelevalveta.
Veel juhtis kantsler tähelepanu selle, et mõnele sügava liitpuudega kliendile oli tervisliku seisundi säilimiseks koostatud individuaalne võimlemisjuhis või asendiravi kava, kuid töötajate suure töökoormuse tõttu ei võimelda klientidega nii regulaarselt, kui nende tervislik seisund seda vajaks.
Problemaatiliseks osutus ka õendusabiteenuse osutamine. Hooldekodule ostab teenust 283 tundi kuus ning töötajate sõnul käib meditsiiniõde hooldekodus 2–3 korda nädalas, kuid täpsemat tööaega kokku lepitud ei ole. Samas kohustab seadus ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajat kindlustama iseseisva õendusabiteenuse kättesaadavuse 40 kliendile vähemalt 40 tundi nädalas, seega ühe kliendi kohta üks tund nädalas. Mullu detsembris toimunud kontrollkäigu ajal oli hooldekodus 71 inimest, mis tähendab, et õendusabiteenus oleks pidanuid olema tagatud vähemalt 71 tundi nädalas.
Lüngad töötajate kvalifikatsioonis ja turvalisuse tagamises
Peale selle on osal tegevusjuhendajatel seni läbimata kohustuslik koolitus. "Uuemõisa Kodu juhtkond soosib töötajate koolitustel käimist, kvalifikatsiooni tõstmist toetab asutusesisene ergutussüsteem ning ka töötajad ise on huvitatud koolitustel osalemisest," ütles kantsler, kuid lisas, et sellegipoolest ei vasta majandustegevuse registri andmete ligi poolte tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon nõuetele.
"Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded," sõnas Madise. "Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi adekvaatselt hinnata, nad ei pruugi toimida ärevatel hetkedel kliendi parimates huvides ega valida kliendi heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid."
Eraldi toonitab kantsler ka seda, et kuigi majade üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud videovalve, ei kata see klientide tube, tualette ega pesemisruumi. Kuna videokaamerad salvestavad vaid pilti, mitte heli, ei pruugi tegevusjuhendajad majaelaniku abivajadust õigel ajal märgata. Samuti pole majadesse paigaldatud eraldi häirenuppe. Tegevusjuhendajad kinnitasid kontrollkäigu ajal, et igas majas on vähemalt mõni elanik, kes oskab abi kutsuda, kuid see ei pruugi õiguskantsleri sõnul olla turvalisuse tagamiseks piisav.
Kontrollkäigul selgus ka, et hooldekodus ei ole eraldi eraldusruumi. Seda ei pea tingimata olema, kuid hooldekodus on esinenud olukordi, kus ägestunud klient on tulnud turvalisuse tagamiseks teistest eraldada ning inimene on viidud rahunema duširuumi või magamistuppa. Ent seaduse järgi tohib ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja inimese vabadust piirata vaid teatud kindlatel tingimustel ohutusse eraldusruumi.
"Seega, kui hooldekodus ei ole nõuetekohast eraldusruumi, ei või inimese liikumisvabadust sobimatusse ruumi eraldamisega piirata. Eraldusruum peab olema turvaline, et inimene ei saaks seal ennast vigastada. Näiteks võivad hooldekodu elanikule olla magamistuppa eraldamisel ohtlikud ruumis olevad lahtised esemed või hõlpsasti purunev klaas, millega saab ennast vigastada. Nõuetekohases eraldusruumis saab inimese seisundit pidevalt jälgida," selgitas kantsler.
Kõik pole üdini halvasti
Samas polnud kõik ainult mustades toonides. Positiivse poole pealt toob kantsler esile, et hooldekodu elanikud on majutatud väikestesse nn peremajadesse, kus elab 11-12 inimest ning enamasti on hooned kohandatud liikumisraskustega elanike vajadustele vastavalt. "On tore, et hooldekodu elanikud saavad kasvatada taimi ning hoolitseda lammaste ja jäneste eest," lisas ta.
Samuti jätkus kantsleril kiidusõnu hooldekodu juhtkonna suunal, kes peab oluliseks töötajate kutsekvalifikatsiooni tõstmist ning avaldasid valmidust vajadusel töökorraldust muutma.
