Mullu sorisid põhjendamatult PPA infosüsteemides seitse ametnikku, tänavu oli neid juba üheksa
Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo talituse juht Evelin Kääparin selgitas, et lubamatuid päringuid tehakse eelkõige menetluse infosüsteemis nimega MIS ja infosüsteemis Kairi. Rikkumised olid üldiselt ajendatud isiklikust huvist või uudishimust.
See ametnik, kes sooritas 14 isiku päringut, sealhulgas kahe inimese osas korduvalt, üheksa sõiduki päringut, kuus telefoninumbri päringut ja 52 aadressipäringut jäi tööst ilma. Politsei pole aga teavitanud inimesi, kelle infos ametnik tuhnis. “Kui oleks oht isikuandmete kuritarvitamisele, siis võtaks PPA kasutusele meetmed, et võimalikku kahju vähendada,” põhjendas Kääparin.
PPA sisekontrollibüroo viis mullu infosüsteemi väärkasutuse tõttu läbi seitse distsiplinaarmenetlust, mis kõik lõppesid ka distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Neljal juhul määrati rikkujale karistuseks noomitus, kahel juhul vähendati rikkujal palka ning ühel juhul vabastati rikkuja teenistusest.
Tänavu aasta algusest kuni 31. juulini tuvastas sisekontrollibüroo infosüsteemi väärkasutusi üheksal juhul, millest distsiplinaarkaristusi korraldati kolmel juhul ning karistuseks määrati noomitus. Kolmel juhul distsiplinaarkaristust ei määratud ning kolm menetlust on veel pooleli.
“Kuna politsei kasutuses on mitmeid infosüsteeme, siis olid ka tuvastatud rikkumised toime pandud erinevate infosüsteemide kasutamisel. Infosüsteemi väärkasutus on näiteks päringu teostamine andmebaasis ilma teenistusalase vajaduseta,” selgitas Kääparin. Seega puudub ametnikul päriselt vajadus infosüsteemis leiduva teabe järele.
Rikkujaid tuvastati erinevatest tööliinidest, sealhulgas nii kriminaalpolitseist kui ka korrakaitsest. Selleks, et neid rikkumisi ennetada, toimuvad PPAs pidevalt andmebaaside lubatavuse teemalised koolitused. “Meie siseveebis kajastatakse infosüsteemide väärkasutuse juhtumeid ning päringu lubatavusele pööratakse tähelepanu ka infosüsteemidesse sisenemisel,” edastas Kääparin.
