FOTOD | Vääna-Jõesuust leiti tuhandeid ussikesi, kellel pole veel eestikeelset nimegi
Tartu ülikooli selgrootute zooloogia dotsent Toomas Esperk ütles, et fotode alusel kindlat määrangut võimalik anda ei ole, aga piltidel olevad ussid tunduvad olevat sarnased Pärnu lahest samuti massiliselt leitud lehvikuslaste (Sabellidae) sugukonda kuuluvatele rõngussidele (ladinakeelse liiginimetusega Laonome xeprovala).
Mõni aeg tagasi otsiti sellele võõrliigile meedia abil eestikeelset nime, aga päris ametliku nimepanekuni Esperki teada veel jõutud ei ole. "Nende usside bioloogia kohta on võrdlemisi vähe teada peale selle, et tegemist on merede ja jõgede suudmealade setetes elavate paikse eluviisiga filtraatoritega (filtreerivad toiduks veest pisiorgaanikat). Inimesele otsest ohtu nad ei kujuta," lisas Esperk.
Tartu ülikooli mereökoloogia juhtivteadur ja Eesti mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta kinnitas Esperki sõnu, et tegemist on selle sama Laonome ussikesega. "Kas just sama liik, seda niimoodi pildilt ei näe, aga ilmselt ikka, kuna ma pole teadlik sama perekonna teistest liigileidudest Läänemere kirdeosas," ütles ta.
"Kuna meil on pikemalt olnud põhjakaare tuuled, siis veetase on praegu natuke madalam kui tavaliselt. Seega võib olla lihtsalt nii, et need ussikesed on jäänud ajutiselt kuivale ning nad ootavad seda hetke, kui vesi tõuseb jälle normaalsele tasemele ning seejärel hakkavad nad vett filtreerima," selgitas Kotta.
"See versioon on tõenäoline, kui tegemist on lainetusele varjatud merealaga. Alternatiivis on need ussikesed sinna tormidega kantud natuke eemalt ca 2-4 m sügavuselt. Pildi põhjal ei saa otsustada, et kumb versioon on õige. Nii ehk teisiti ei tee ussike kuival midagi ja inimestele need mingit ohtu ei kujuta. Küll võivad ussid ümber kujundada merepõhja kooslusi ning selle läbi kaudselt mõjutada ka inimesi," edastas Kotta.
"See võõrliik oli meil varem esindatud vaid Pärnu lahes, kuid nüüd on ussike hakanud välja ilmuma ka muudes rannikumere piirkondades," rääkis Kotta. Ta lisas, et kui inimesed näevad sarnaseid ussikesi madalmerest, võiks inimene neid pildistada ning koos koordinaadiga Kotta elektronpostkasti jonne@sea.ee saata. "Sellise rahvateaduse abil saaksime kirjeldada ussikese levimiskiirust ja eelistatud elupaiku Eestis," pakkus Kotta välja.
"Teadusrahastamisega on hetkel teatavasti võrdlemisi kehv seis ja kui saab inimeste abil teadust teha, siis tuleks sellist võimalust kasutada väärtuslike andmete kogumisel. Ning veelgi vahvam on see, et sellise tegevuse kaudu suurendame ka inimeste keskkonnateadlikkust," lisas Kotta.
