Venemaa Föderaalse Tuumakeskuse – Ülevenemaalise Eksperimentaalfüüsika Teadusliku Uurimise Instituudi (RFJaTs-VNIIEF) ametlik teadaanne avaldati eile linna infolehe Koljutši Sarov veebilehel ja seda näidati ka kohalikus televisioonis. Teadlaste ja katsetajate surma põhjus oli väikesemõõtmelise tuumareaktori plahvatus. Reaktor oli sõjalise objekti mootori osa, teatasid RFJaTs-VNIIEF-i direktor Valentin Kostjukov ja keskuse teaduslik juht Vjatšeslav Solovjov, vahendab Fontanka.
„Hukkus viis RFJaTs-i teadlast-katsetajat, kolm on keskmise raskusega seisundis, nende elu on väljaspool ohtu,” ütles Kostjukov. Videopöördumine on salvestatud Sarovi telekanali Kanal-16 stuudios leinapiltide taustal. Tuumakeskuse juht rääkis, et tragöödia ei leidnud aset polügooni kaldaosas, nagu teatas varem kaitseministeerium, vaid Valgel merel. Uue relva katsetamine on tema sõnul kestnud üle aasta.
„Need inimesed on korduvalt osalenud sellistel analoogilistel töödel ja on alati tulemusi saavutanud. Juhtus traagiliste juhuste ahel, määramatuste... Esialgse analüüsi järgi nägime me, et nad võitlesid selle eest, et saada olukord oma kontrolli alla. Aga kahjuks ei õnnestunud,” ütles Kostjukov ja lisas: „Meil ei õnnestunud kõike ette näha, ei õnnestunud vaadata nii sügavale, et tulemust saada.”
Kostjukovi sõnul töötab Arhangelski oblastis praegu riiklik komisjon, mis uurib katastroofi asjaolusid.
RFJaTs-i direktori asetäitja ja Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksandr Tšernõšov kinnitas informatsiooni lühiajalise kiirguse vallapääsemise kohta Severodvinski linna, mis asub õnnetuspaigast 30 kilomeetri kaugusel.
„See, mis juhtus, on prognoosimatu stsenaariumi realiseerumine. Mitte väga kaugel sealt asub Severodvinsk, meie inimesed on seal kohal, meie eksperdid viivad läbi mõõtmisi. Otseste mõõtmistega Sevmašis on kindlaks tehtud, et kiirgusfooni kõrgenemine oli kahekordne ja kestis üle tunni. Mingit radioaktiivset jääkreostust ei registreerinud ei meie ega välised eksperdid,” ütles Tšernõšov.
Solovjov täpsustas alustuseks, et katsetused ja arendused kaitseministeeriumi jaoks toimuvad Sarovi Tuumakeskuse teadusliku programmi raames.
„Üks suundadest on väikesemõõduliste energiaallikate loomine, kasutades radioaktiivselt lagunevaid materjale,” ütles Solovjov, märkides, et seda ei tehta mitte ainult Venemaal, vaid väikesemõõdulist tuumareaktorit võimsusega mõni kilovatt katsetasid eelmisel aastal ka USA teadlased.
„Me püüame nüüd uurida, töötame tihedas kontaktis riikliku komisjoniga, analüüsime kogu sündmuste ahelat, et hinnata ka avarii ulatust ja mõista selle põhjusi, et välistada selliste avariide võimalus tulevikus,” ütles Solovjov.
Millise relva kallal töötati, füüsikud ei öelnud. Eelmise aasta juulis kirjutas ajaleht Kommersant, et Sarovi Tuumakeskus osaleb koos Jekaterinburgi konstrueerimisbürooga Novator piiramatu tegevusulatusega mandritevahelise raketi loomises. Tuumakütusega raketist rääkis oma esinemises 2018. aasta märtsis ka Venemaa president Vladimir Putin. See sai hiljem nime Burevestnik.
Plahvatus merepolügoonil Njonoksa asula lähedal toimus 8. augustil. Arhangelski oblasti võimud teatasid lühiajalisest kiirguse lekkest, aga hiljem teade kustutati. Kaitseministeeriumi ametliku versiooni järgi juhtus tragöödia „vedelikul põhineva reaktiivse ajami katsetusel”. Meedia andmetel on Burevestniku stardimootor tahkekütusega, aga käigumootor tuumakütusega õhureaktiivmootor.
Sõjaväelaste nõudel oli Valge meri plahvatuskoha ümbruses 10. augustini laevaliikluseks suletud. Keelutsooni pindala oli 230 ruutkilomeetrit. Erakorraline komisjon väitis, et kiirgusfoon polügooni piiridel vastab normile. Severodvinski ja Arhangelski apteekides täheldati aga suurenenud nõudlust joodi järele. Kannatanud viidi Moskva tuumameditsiini keskusesse. Pealtnägijate sõnul transporditi kannatanuid keemiakaitseülikondades ja kiirabiautode uksed kaeti kilega.
Eile teatas RFJaTs-VNIIEF ka hukkunute nimed. Need on Aleksei Vjušin, Jevgeni Korotajev, Vjatšeslav Lipšev, Sergei Pitšugin ja Vladislav Janovski.
