FOTOD | Aseri elanikud protesteerisid usuliikumise võimuvõtmise vastu, vallavanem soovitab mures inimestel kapo poole pöörduda
Rahvamaja ees toimunud piketil oli hulgaliselt eesti- ja venekeelseid plakateid, mille loosungitel avaldati vastumeelsust Aseri sektiks muutmise vastu ja rõhutati, et Aseri müümine liikumisele on ohtlik.
Meeleavalduse korraldamine oli planeeritud ajaks, mil usuliikumise liidrid pidasid rahvamajas rahvusvahelist pastorite konverentsi "Penuel". Maja oli lintidega ümbritsetud ja korda tagasid kümmekond turvameest.
Kohal oli ka Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.
Aseri elanikud: liikumine kujundab aleviku elu ümber
Jumala Otsijate Liikumine on Aseris tegutsenud juba kuus aastat ja selle aja jooksul on kokku ostetud hulgaliselt valla vara, kortereid, maju ja maatükke.
Elanike sõnul on kokku ostetud juba ligi 30 protsenti valla kinnisvarast. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum seda Delfile ei kinnitanud, kuid ei osanud ka tegelikku numbrit välja tuua. "Ma ei tea matemaatilisi arvutusi. Ma tean, et selle kahe aasta jooksul, mis mina vallavanem olen olnud, on nad ostnud 12 korterit, aga nad on siin enne mitu asja ostnud. Ma isegi ei tea, mida nad ostnud on."
Aseri elanikud kardavad, et liikumine, mis omandab linnas agressiivselt kinnisvara, kujundab linna elulaadi oma soovide järgi ümber.
Inimeste hirmudele annab alust liikumise plaan avada Aseris religioosne palvekeskus, ülikool ja muuta asula ülemaailmseks “palve pealinnaks”.
Elanikke teeb murelikuks liikumise asutaja ja juhi Valgevene pastori Sergei Shidlovsky sõnad Eesti Ekspressile käesoleva aasta veebruaris, mil ta ütles, et aastal 2020 tahab ta taasiseseisvuse aastapäeval kutsuda Eestisse 20 000 palvetajat. Samuti ei teinud ta saladust, et tema lõppeesmärk on evangeliseerida Eesti.
Shidlovsky rääkis Ekspressile, et kui ta 2018. aastal Aseris elavat sõpra külastas, nägi ta Alevikus kohta, kuhu inimesed üle maailma palvetama tuleksid. “Jalutasin Aseri kesklinnas. Ühel hetkel tundsin tugevat survet hakata palvetama. Palvetasin ja nägin vaimusilmas: inimesed tulevad kõikjalt üle maailma Eestisse kokku palvetama — lõunakorealased, ameeriklased, hiinlased, aafriklased, hindud. Jumala au tuli nende keskele. See palve muutis mu elu,” rääkis Shidlovsky. “Seejärel kuulsin jumalat ütlemas: Eesti, minu Eesti. Taipasin tema armastust, valu, rõõmu ja hoolt Eesti suhtes.”
See sütitab elanikes kahtlusi, et lähitulevikus plaanitakse alevikku elama tuua palju uusi inimesi erinevatest rahvustest. “Kardetakse, et aktivistid hakkavad elanike- ja nende lastele peale suruma oma väljavaateid ja usku, et kord saaks Aserist üks suur ühine sekt,” selgitasid meeleavalduse korraldajad.
Piketi eestvedajate sõnul on kokkuostetud kinnistute juurde pandud “eramaa” sildid ja sellega püütakse takistada elanike harjumuspärast liikumist. “Paljude aastatega väljakujunenud igapäevane eluviis on kohalikele muutunud häirivaks.”
Viimane piisk karikasse oli vallaelanike seas leviv kuuldus, et ka rahvamaja müüakse usuliikumisele.
Vallavanem: kui elanikel on mure, peaksid nad pöörduma vastavate organite poole
Vaatamata mitmetele pöördumistele ja kohalike väljaütlemistele — Jumala Otsijate liikumise tegevuse vastu on korjatud sadu allkirju, läbi on viidud kaks suurt koosolekut, kohaliku võimu poole on pöördudud erinevate kaebustega — on meeleavalduse korraldajad kindlad, et kohalik omavalitsus edendab ja aitab arendada Jumala Otsijate Liikumise tegevust, ignoreerides põliselanikke.
Kaks aastat Viru-Nigula vallavanema ametikohal töötanud Einar Vallbaum (Isamaa) ütles Delfile, et ei tea usuliikumisest ja selle plaanidest kuigi palju ning on sama informeeritud kui valla elanikud.
Seda, kui palju vallale kuuluvat kinnisvara on liikumisele müüdud, ta öelda ei osanud. Küll aga kinnitas ta, et korterid, mis seisavad tühjalt, pannakse enampakkumisele ja nii need usuliikumise kätte jõudnud ongi. "Meil pole nende korteritega midagi teha ja paneme need müüki."
Küsimusele, kas vald näeb kinnisvara müügi juures ka mingit ohtu, kui suur osa müüdavast varast läheb ühe huvigrupi omandusse, vastas Vallbaum, et ohtudega tegelevad Eestis teatud struktuurid.
Küsimusele, mida on vald teinud, et Aseri elanike eest seista ja nende muresid lahendada, vastas Vallbaum, et selleks on kapo, maksuamet ja PPA. "Eks ma olengi öelnud, et kui on mingid mured, siis selle jaoks saab alati pöörduda teatud organite poole, kes kontrollivad inimeste tausta ja nende elamislube. Eesti Vabariik on demokraatlik õigusriik ja kõigil, kes täidavad seadusi, on õigus siin olla ja toimetada. Need, kes seadusi ei täida, saavad karistuse või saadetakse riigist välja," selgitas Vallbaum.
Vallavanem märkis, et suurem mure tekkis elanikel seoses rahvamaja müügi plaaniga. Kuigi hetkel pole Vallbaumi sõnutsi rahvamaja müüki volikogus ega vallavalitsuses arutatud, pandi haldusreformi ajal paika, et rahvamaja viiakse üle kohaliku kooli saali. "Rahvamaja müük oli planeeritud juba ammu enne seda, kui vallad ühinesid. Inimesed peaksid peeglisse vaatama ja mõtlema, miks siis millestki ei räägitud," lausus Vallbaum.
Ta lisas, et rahvamaja üleviimist ei tule, kui rahvas ise tahaks maja kasutada. "Me tegime statistika, kui palju majas käiakse. Kui nad tahavad seal oma ringe tööle panna ja toimetada, siis loomulikult. Aga kui nad ei käi seal, kui on tellitud kontserte ja kohal käib 10-15 inimest, siis me lööme selle maja aknad kinni. Kui maja töötab ja hingab ja Aseri elanikud tahavad seal käia, siis see maja elab. Matemaatika on väga lihtne, vallal ei ole raha, et maksta mõttetut elektrit ja soojust, kui kord kuus peetakse sünnipäeva ja kord paari kuu tagant keegi teeb pulmi."
Kapo: me ei kommenteeri usuliikumise tegevust seni, kuni pole märke ohust põhiseaduslikule korrale
Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Delfile, et seni, kuni ei ole märke võimalikust reaalsest ohust põhiseaduslikule korrale, ei pea kaitsepolitsei vajalikuks usuliikumise tegemisi kommenteerida.
"Nagu igas demokraatlikus õigusriigis, on usuvabadus Eestis põhiseaduslik õigus ning igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust," lisas Puusepp.
"Usuvabadus ja sellega seotud toimingud on kooskõlas laiema eneseteostusvabadusega. Seejuures peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust," tsiteeris ta põhiseadust.
Puusepp kinnitas, et Eestis ei ole tegutsemas usuliikumist, mis oma tegevusega ohustaks riigi julgeolekut.
