Kohtupsühhiaatria ekspertiiside tegijaid napib
Aastate jooksul on kohtupsühhiaatria teenust pakkuvate psühhiaatrite arv vähenenud, sest enamik neist ravivad täiskoormusega patsiente ning vähesed tahavad põhitöö kõrvalt lisatööna kohtupsühhiaatria ekspertiise teha, selgitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (EKEI) direktor Üllar Lanno instituudi saadetud märgukirjas.
Ekspertiisid venivad
Kuna EKEI, kelle ülesanne on leida psühhiaatriakliinikutest või psühhiaatrite seast arste, kes ekspertiise teeksid, lepinguparnerite hulgas eksperte napib, on ekspertiiside valmimise tähtajad varasemast oluliselt pikemaks muutunud. EKEI saatis kohtutele, prefektuuridele ja prokuratuurile märgukirja, et olukorrast teada anda.
Eelkõige on raskusi ekspertiisi tegijate leidmisega Lääne-Virumaal, kus lepinguline ekspert puudub. Samuti Kagu-Eestis, kus on üks ekspert Võrus ja Ida-Virumaal, kus on kaks eksperti. Viljandimaal teostab Viljandi haigla ekspertiise ainult tsiviilasjades ning Tartumaal, piirab Tartu Ülikooli kliinikum ühes kuus tehtavate ekspertiiside arvu 12 ekspertiisini kuus.
Seejuures teevad alaealiste ekspertiise üksnes Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskus ja kliinikum, mõlemad aga piiratud koguses. Lanno tõi märgukirjas välja, et probleeme on ka vanglas läbiviidavate ekspertiisidega, kuna eksperdid neid eriti teha ei taha.
EKEI soovitab kriitilise tähtajaga ekspertiiside puhul kohtunikul otse riiklikult tunnustatud ja iseseisvalt tegutseva eksperdi poole pöörduda.
"Tuleb siiski arvestada, et ka riiklikult tunnustatud ekspertide hulgas on ebaühtlane koormus, osadel neist tegemisel mitmeid mahukaid ekspertiise ja nende ekspertiiside valmimise järjekorrad ulatuvad kuni käesoleva aasta detsembrini," nentis Lanno kirjas.
Kas psühhiaatri hinnang on vajalik?
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium on olukorrale lahenduse leidmiseks loonud töörühma, kes tegeleb tervikuna kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamisega.
Töörühm proovib leida võimalusi, kuidas kaasata rohkem psühhiaatreid ning samal ajal ka, kuidas vähendada vajaminevate ekspertiiside hulka. Nimelt tehakse ühe-kahe aasta jooksul erinevates menetlustes topelt ekspertiise vähemalt sajale inimesele. Näiteks kinnisesse asutusse paigutamise ja eestkoste seadmise menetlustes. Samale inimesele korduvalt tehtavate ekspertiiside vältimine aitaks kriitilist olukorda leevendada. See eeldab kohtunike ja teiste ekspertiisi tellijate senisest teravamat tähelepanu.
Kohtupsühhiaatria ekspertiise tellitakse aastas kokku umbes 1800, millest kriminaalmenetluses umbes 400 ja tsiviilmenetluses umbes 1400. Neist omakorda eestkoste seadmiseks või pikendamiseks tehakse 1000 ekspertiisi ja kinnisesse asutusse paigutamiseks 150 ekspertiisi.
Lanno sõnul on töörühmas arutatud ka seda, et teatud vaidluste puhul pole kohtupsühhiaatria ekspertiis nimelt vajalik. Näiteks abielulahutuse korral ei ole psühhiaatril pädevust hinnata, kumma vanema juurde lapsed peaksid jääma, küll aga saab sellist hinnangut anda lastekaitse või mõni teine spetsialist.
