Briti parlamendi töö peatamine kutsus esile vihase vastukaja: ebademokraatlik!
Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni otsus peatada parlamendi töö on kutsunud esile vihase vastukaja parlamendiliikmete ja leppeta Brexiti vastaste poolt. Üle kogu riigi toimuvad meeleavaldused, see vaidlustati kohtus ja petitsioonile on kogutud üle miljoni allkirja.
Valitsus väitis, et viienädalane parlamendi töö katkestamine septembris ja oktoobris annab ikkagi aega Brexiti üle väitlemiseks, vahendab BBC News.
Kriitikute sõnul on see aga ebademokraatlik katse takistada parlamendil kokkuleppeta Brexiti blokeerimist.
Kabinetiminister Michael Gove ütles BBC-le, et parlamendi töö peatamine, mille kuninganna Elizabeth II eile ka heaks kiitis, ei ole kindlasti poliitiline samm Suurbritannia kokkuleppeta Euroopa Liidust lahkumise vastaste takistamiseks.
Gove väitis, et on küllalt aega arutada Brexitit enne lahkumistähtaega 31. oktoobrit.
Johnson ütles eile, et kuninganna kõne leiab aset pärast tööseisakut, 14. oktoobril ja selles räägitakse tema „väga põnevast agendast”.
Johnson teatas, et ei taha oodata Brexiti toimumist, enne kui asub ellu viima oma plaane riigi edasiviimiseks.
Parlamendis valitsuse asju korraldav ametimees (Leader of the House) Jacob Rees-Mogg, kes osales kohtumisel kuningannaga, ütles, et käesolev parlamendi istungjärk on olnud üks pikemaid ligi 400 aasta jooksul, mistõttu on õige see peatada ja alustada uut istungjärku.
Rees-Mogg kirjutas Daily Telegraphis, et põhiseadusliku kriisi põhjustavad need, kes on vastu 2016. aasta referendumi otsusele.
Opositsiooniliste leiboristide juht Jeremy Corbyn nimetas sammu „demokraatia murdvarguseks”, et suruda läbi kokkuleppeta Brexit, jätmata parlamendiliikmetele piisavalt aega parlamendis seadusi vastu võtta. Corbyn lubas parlamendi töö peatamise ära hoida.
Brexiti-vastase kampaania korraldaja Gina Miller, kes varem võitis kohtuvaidluse ministrite vastu artikkel 50 üle, esitas kohtutele taotluse Johnsoni otsus õiguslikult üle vaadata.
Alamkoja spiiker John Bercow, kes traditsiooniliselt poliitilisi teadaandeid ei kommenteeri, nimetas Johnsoni käiku „põhiseaduslikuks pöörasuseks”.
Konservatiivist endine rahandusminister Philip Hammond nimetas seda läbini ebademokraatlikuks.
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles, et parlament peab kokku tulema ja selle plaani järgmisel nädalal peatama või läheb eilne päev ajalukku kui Ühendkuningriigi demokraatia jaoks tõeliselt must päev.
Eile õhtul kogunesid Westminsteris meeleavaldajad, kes skandeerisid „peatage võimuhaaramine” ning kandsid Brexiti-vastaseid loosungeid ja Euroopa Liidu lippe. Meeleavaldus algas parlamendihoone juurest ja levis peaministri residentsi suunas. Lubati, et tegemist on alles algusega ja nädalavahetuseks organiseeritakse uusi meeleavaldusi.
Valitsuse veebilehel kogus parlamendi töö katkestamise vastane petitsioon vähem kui päevaga üle miljoni allkirja.
Mitmed kõrgetasemelised tegelased, sealhulgas endine peaminister John Major, on varem ähvardanud minna kohtusse, et peatada Johnson, kui ta parlamendi töö peatab, et kokkuleppeta Brexit ellu viia.
Major ütles eile, et tal ei ole kahtlustki, et Johnsoni motiiv on minna mööda suveräänsest parlamendist, mis on tema Brexiti-poliitika vastu, ning Major lubas õiguslike nõuannete küsimist jätkata.
Šotimaa kõrgeim tsiviilkohus arutab juba parlamendi töö peatamise vaidlustamist, mida juhib Šoti Rahvuspartei (SNP) õigusküsimuste eestkõneleja Joanna Cherry.
Parlamendi töö peatamine, mida nimetatakse prorogation’iks, toimub siis, kui peaminister soovitab kuningannal seda teha.
Parlamendi töö peatamine enne kuninganna kõnet on väljakujunenud pretsedent, aga seisakuperiood on üldiselt lühem ja see leiab harva aset nii pingelisel ajal.
Parlamendi töö peatatakse tavaliselt lühikeseks ajaks enne uue istungjärgu algust.
Parlamendiliikmed ei saa töö peatamist blokeerida.
