Rakvere linnapea Moonaküla teedeehitusest: lõplik lahendus ei pruugi olla kõigile elanikele sobilik
Moonaküla tänavatel ringi käies saab näha kummalist tee-ehitust: kõnnitee on mõnes kohas krundi pinnast nii palju kõrgemal, et pererahvaga peab suhtlema sõna otseses mõttes ülevalt alla. Ühel inimesel on olnud raskusi aiast väljasaamisega, teise aias on hakanud uputama.
"Oleme palju analüüsinud seda, kuidas jõudsime olukorda, kus 6-7 Kesk tänava kinnistuomanikku ei ole ilmselgelt rahul linna renoveerimisplaanidega sõidu- ja kõnnitee osas. Nüüdseks tegeleme ikka sellega, et inimesed saaksid oma kodu ümbruses mõistliku ja turvalise lahenduse. Pean tunnistama, et lõplik lahendus ei pruugi siiski kõikidele osapooltele olla sobilik. Selle jaoks linna juhtkond ja spetsialistid ongi, et püüda arvestada inimeste soove ja seejärel otsustada," selgitas Rakvere linnapea Marko Torm Delfile.
Küsimusele, milliseid lahendusi on linn elanikele pakkunud ja kuidas on need vastu võetud, vastas linnapea, et hetkel on projekteerija teinud lisatööd ja koos ehitajaga vaadatakse võimalikud variandid uuesti üheskoos läbi, et selgitada tehniline võimalus muudatuste tegemiseks ja tööde võimalik hind.
"Selle (hinna — toim) selgudes saame taas puudutatud isikutega koos arutada kõige mõistlikuma lahenduse üle. Peame siiski meeles pidama, et mõistlik linnavalitsuse poolt ei pruugi tähendada parimat või nende jaoks sobilikku lahendust kõigi kinnistuomanike jaoks," rõhutas Torm
Rakvere volikogu revisjonikomisjon tellis advokaadibüroolt Ristal Keba Partnerid Rakvere Moonaküla linnaosa teedeehitusele esialgse õigusliku arvamuse, milles leiti, et kogu protsessi vältel on tehtud hulgaliselt vigu. Vandeadvokaadi Liisa Linna hinnangul esitas projekteerija Rakvere linnavalitsusele ilmselgete puudustega projektid.
Õiguslikust arvamusest selgub, et linnavalitsuse koostöö projekteerijatega ning projektide ülevaatamine on olnud puudulik, ehitusloamenetluses ei ole järgitud puudutatud isikute kaasamise nõudeid ja ehitusjärelevalve on projektide nõuetekohasust kontrollinud ebapiisavalt.
Lisaks tuuakse õiguslikus arvamuses välja, et riigihanke korraldamisel võeti tarbetult risk tellida ehitustööd projektide alusel, millel puuduvad ehitusload, mis tähendab, et tööde teostatavus ei olnud hanke väljakuulutamise ajal selge.
Veel märgib advokaat, et tuginedes avalikkuse kaudu saadud andmetele — video- ja fotomaterjalidele —, ei vasta tööd vähemalt osaliselt heale ehitustavale.
Torm möönis, et järelevalve oleks pidanud tõhusam olema. "Vastutan täiel määral selle eest, et oleme piirkonna elanikes pahameelt tekitanud. Järelevalve oleks pidanud olema parem ja infot saab alati rohkem jagada."
Küsimusele, miks võeti riigihanke korraldamisel risk tellida ehitustööd projektide alusel, millel puudusid ehitusload, vastas linnapea, et oli kaks vastandlikku arusaama, kas tegemist on ehitusluba vajava projektiga või mitte. "Ühest küljest justkui lihtne teekatte vahetus, aga kõnnitee tekkega oli selgelt tegemist juurdeehitusega. Ehitusluba vormistatigi seetõttu hilinemisega."
