Politsei uurib, kas Mare Tralla rikkus seadust, kui end kunstinäitusel alasti kooris
Prokuratuur otsustas, et Mare Tralla skandaalse performance’i puhul midagi kriminaalset pole, küll aga algatas väärteomenetluse politsei ja kui leitakse, et kunstnik seadust rikkus, määratakse talle rahatrahv.
Juuni lõpus avati Pärnus näitus "Naine ja naine". Naistele keskendunud näitusel osales ka üks meeskunstnik, Marko Mäetamm, kelle maalid põhjustasid samuti näitusel esindatud Londonis elava kunstniku, feministi ja LGBT-aktivisti Mare Tralla pahameele. Kohalolnuile ootamatult langes seetõttu näituse avakõne lõpus Tralla seljast ootamatult suvine kleit, paljastades tema willendorfivenuseliku keha.
Meedias ilmunud galeriidest on näha, et kohal olid ka väikesed lapsed. Üks kodanik pöördus prokuratuuri ja nõudis, et uuritaks, kas Tralla sooritas kuriteo. Ta viitas karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb lapsealise seksuaalset ahvatlemist. Ringkonnaprokuröri otsusega kriminaalasja ei alustatud ning selle otsuse tagamaid on teate esitajale selgitatud. Sellest teavitati ka Trallat.
Prokurör: laste nähes alasti ringi liikumine pole kuritegu
Kriminaalasja alustamata jätmise osas ütles ringkonnaprokurör Merry Tiitus Delfile, et näituse avamisel alasti ringi liikunud kunstniku käitumine ei ole käsitletav lapsealise seksuaalse ahvatlemisena, sest kuriteo toimepanemiseks peaks alastuse eesmärk olema nimelt seksuaalne ahvatlus. "Pelgalt alastiolek ja alasti ringi liikumine, ka laste nähes, ei ole seksuaalne tegu. Samuti ei püüdnud kunstnik kallutada seksuaalsele tegevusele pealtvaatajaid. Kunstinäitusel toimunud rahumeelne performance oli suunatud konkreetse näituse teemale ja see ei saa olla kuritegu."
Kaebaja ei jätnud jonni ning pöördus seepeale palvega uurida, kas kunstniku tegevus võis olla väärtegu. Väärtegude menetlusi prokuratuur ei juhi, seega läks see kaebus edasi politseile.
Pärnu politseijaoskonna nooremuurija Anne Ennoki sõnul on politsei kunstniku tegevusest häiritud pöörduja avalduse kätte saanud. "Alustasime asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust," märkis ta. Kaebaja arvates rikkus kunstnik avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Täpsemalt puudutab see kohta korrakaitseseaduses, kus öeldud , et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Taolise rikkumise eest võib karistada rahatrahviga. Politsei uurib juhtunu asjaolusid.
Prokuratuuri otsus ärritas Vooglaidu
Tralla käitumist on korduvalt kritiseerinud Varro Vooglaid nii portaalis Objektiiv kui ka Facebookis. Sotsiaalmeedias viitas ta paari nädala eest, et prokuratuur juhtunut uurima ei hakanud. "Iga selline juhtum üksnes kinnitab veendumust, et Eesti ei ole õigusriik, sest õigusriigi põhimõtte oluliseks osaks on ka see, et õigus kehtib kõigile ühetaoliselt ning et liputamine on üht moodi karistatav sõltumata sellest, kas sa oled LGBT-aktivist või mitte," käratas ta. Delfile teadaolevalt tema siiski polnud see, kes prokuratuurile ja politseile kaebused esitas.
Tralla ise on oma aktsiooni Ekspressis põhjendanud sellega, et teda ärritas, kuidas Mäetamm naisi kujutas (kusemas, vagiina abil kassil pead otsast ampsamas jne). "Ma olin neid töid nähes väga tige ja kurb," ütleb Tralla. "Oli tunne, et mitte millestki pole aru saadud, räägi ükskõik kui palju."
