Eestis tehakse HIV-teste valedele inimestele
Eestis tehakse võrreldes muu Euroopaga väga palju HIV-teste, kuid valedele inimestele. Nii testitakse rasedaid kaks korda, samas kui HIV-sse nakatuvad rohkem mehed. Nüüd soovitab tervise arengu instituut HIV testimiseks mõeldud raha otstarbekamalt kasutada ning loobuda tulevaste emade teistkordsest testimisest, kuid naistearstid sellega ei kiirustaks, vahendab ERRi uudisteportaal.
"Kui võrrelda meid Euroopa Liiduga, siis meil on üks kõige kõrgem testimise tase, aga teisest küljest on probleem selles, et testitakse palju madala riskiga inimesi, näiteks kauneid noori rasedaid naisi ja ka veredoonoreid, samas inimesed, kellel on risk, jäetakse testimata," selgitas Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.
Nii näiteks tehti suguhaigustesse nakatunutest vaid igale neljandale HIV-test, kuigi see oleks sajaprotsendiliselt vajalik ainuüksi kahtluse korral.
"Meil oleks vaja teadmisi selle olukorra kohta. Praegu saab öelda, et vähemalt viie viimase aasta jooksul on olnud neid juhtumeid, kus naine nakatub HIV-iga raseduse ajal ja kus see on välja tulnud just selle teise testimise ajal," selgitas Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Gabor Szirko, miks ei maksa testimise korra muutmisega kiirustada.
Kuigi HIV-rasedaid on vähe, siis Szirko hinnangul on naiste testimine siiski oluline, sest sel juhul on võimalik suunata naine ravile, mis vähendab vastsündinu nakatumise tõenäosust.
Kui 2001. aastal nakatusid massiliselt 15-19-aastased, siis täna on keskmine HIV-i nakatunu 30-40-aastane. HIV-positiivsetest umbes 30 protsenti on naised, ja kui paljude arvates levib HIV Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas, siis neid on nakatanute seas vaid 10-15 protsenti.
