Eestis nähti langemas meteoori?
"Sõitsin autoga Viru-Nigula asulast koju kell 20.56, kui taevast langes alla suur objekt. Helistasin just telefoniga, kui seda nägin, ütlesin ka inimesele telefoni otsas seda," teatas lugeja kell 21:34. "Mõtlesin, et täht see ei saanud olla. Guugeldasin ja seal oli kirjas, et 10. septembri paiku möödub Maast asteroid. Kas see võis olla see, ei tea. Sõitis ka teisi autosid minu ees, kes pidurdasid. Pildile ei saanud, kõik toimus väga kiiresti," jätkas ta raporteerimist.
Veidi hiljem saabus teade Lõuna-Eestist: "Vastse-Kuustest läbi sõites nägin taevas väga eredat meteoriiti. Kell võis olla 20.50. See oli tõeline värvide mäng ning arvasin, et see langeb maapinnale, kuid Maale lähemale jõudes see kustus. Kahjuks ei jõudnud reageerida ja salvestada ühtegi pilti ega videot".
Samast huvitavast nähtusest teavitati meid ka Tartust: "Meteoor liikus Tartus Vahi külas kella 21:20 ajal Selveri-ERMi poole, paremalt vasakule suunaga, oli väga selge liikumine, roheka valgusega. Jäädvustada seda ei jõudnud, liikus kiiresti. Aga ilus vaade oli".
Meteoor ehk kõnekeeles "langev täht" on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jms nähtuste kompleks. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha maapinnani jõudnud jääk. Koostiselt jaotatakse need raud- (34%), kivi- (62%) ja segameteoriitideks (4%).
Maa atmosfääri sattudes meteoorkeha kuumeneb hõõrdumise tulemusena ja süttib. Meteoorkeha põlemine kulgeb tihti plahvatuslikult, kuid mitte alati, sest need on koostiselt ja siseehituselt väga erinevad. Põhimõtteliselt võib meteoorkeha Maale jõuda ka nii, et ta ei sütti.
Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet.
Enamik meteoore ja meteoriite on pärit asteroidide vööst. Mõned meteoriidid on pärit ka Kuult, ning on teada ka üle kümne meteoriidi, mis oletatavasti pärinevad Marsilt.
