Kaitseväe eriüksus hakkab koolitama ajateenijaid

Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus (EOVJ) alustab kahe aasta pärast oma ridadesse ajateenijate värbamise ja oma reservväe loomisega.

Augusti keskpaigas allkirjastas kaitseminister Jüri Luik määruse, mis sätestas, et kahe aasta pärast hakatakse esimest korda kutsealuseid vastu võtma erioperatsioonide väejuhatusse.

“Reservväelased on kaitseväe selgroog. Selleks, et erioperatsioonide väejuhatus saaks areneda, on meil tarvis ajateenijaid koolitada omamaks enda reservi. Sarnaselt mõtlevad ja tegutsevad ka teised Euroopa riigid,” ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul.

Ette on nähtud EOVJ ridadesse võtta igal aastal kolmkümmend noormeest ning kuni kaks neiut. Kaitseväkke kutsutakse nad 29. ja 42. nädalal ehk mõnele kestab ajateenistus 8 ja mõnele 11 kuud.

Kus aga hakkab väljaõpe toimuma või mida ajateenija eriüksuses tegema hakkab, seda kaitsevägi ei kommenteeri.

Sobivate ajateenijate leidmiseks hakatakse tihedat koostööd tegema Kaitseressursside Ametiga (KRA), kellele on edastatud erioperatsioonide väejuhatusse pääsemiseks vajalikud kriteeriumid.

„Milleks on näiteks vähemalt kesk- või kutsehariduse olemasolu, vabatahtlik ajateenistusse tulek ning isiku enda soov läbida ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses,“ lisas erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul. „Vastavad kriteeriumid on välja töötatud lähtudes nende sõjaaja ülesannetest, mida me täpsemalt kommenteerida ei saa.“

EOVJ ajateenijate väljaõpe saab olema sarnane teiste kaitseväes teenivate ajateenijate väljaõppega, kuid suuremat rõhku hakatakse pöörama erioperatsioonideks vajalike oskuste õppimisele ning treenimisele.

Et EOVJ ajateenija saaks aga ka pärast oma väeosas tegevteenistusse astuda, peab ta läbima valikkatsed nii, nagu kõik teised. „Nendest osavõtmise eeldusteks on kõrgendatud nõudmistega üldfüüsilise testi edukas läbimine, tervise vastamine tegevväelase tervisenõuetele, eesti keele valdamine väga heal tasemel ja inglise keele oskus vähemalt algtasemel. Lisaks peab kandidaat vastama riigisaladuse loa saamise nõuetele,“ ütles kolonelleitnant Margus Kuul.

Erioperatsioonide väejuhatus loodi 2012. aastal ning selle peamine ülesanne on Eesti riigikaitses arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak. Struktuuriliselt allub otse kaitseväe juhatajale.