KUULA KÕNESID | Ligi pooled metsa eksinutest on purjus, nende aitamine nõuab kurja vaeva

Kaks aastat tagasi eksis suvel metsas ära 43 inimest, kellest kuus oli purjus. Mullu 33, kellest kolmandik oli joobes ja tänavu kaotas tee 54 inimest, kellest 21 olid napsi võtnud. Seega oli tänavu suvel peaaegu iga teine eksinu purjus. Politseinikud ja häirekeskuse dispetšerid näevad kõva vaeva, et ka napsitanud ja metsas sihi kaotanud inimesed leida, kuid ohtlikud olukorrad aitaks ära hoida hundijalavee ja looduses seiklemise lahushoidmine.

Sel suvel kaotas seenelkäigul sihi üks mees. Ta väitis häirekeskusele, et roomas metsast ühe maanteeni, sest jalad on väga haiged. Politseinikud leidsid ta üles ja selgitasid välja, et roomata tuli suure alkoholijoobe tõttu.

Teine mees helistas samuti eksimise pärast häirekeskusesse, aga ei öelnud, kus ta on. Katkestas hoopis kõne ja politsei tagasihelistamise peale väitis, et pole politseid teavitanud. Õnneks oskas üks külaelanik politsei juhatada teeotsani, kust mees jõhvikal käib ja joobes mees juhatati politseinike poolt koju. Säärased juhtumid on vaid üksikud näited tänavusest paarikümnest loost.

“Napsi võtta ja loodust nautida korraga ei saa,” on politseikapten Ottomar Virk resoluutne. Et inimesed ka täitsa kainelt metsas eksivad, on paratamatus. Alkoholijoovet saab iga inimene aga ise kontrollida.

“Kained inimesed teevad politseiga koostööd ja kuulavad kenasti juhiseid. Purjus inimesed jauravad ja ei kuula, kuidas neid abistatakse,” rääkis Virk põhilistest probleemidest, mis purjus inimeste otsimisega tekivad. Mõni neist lõpetab kõne, teine kaotab mobiiltelefoni hoopiski samblasse. “Ühel sellisel puhul juhatas mobiil meid inimesest väga kaugele, kuna mehel oli telefon maha pudenenud,” selgitas Virk.

Kuigi mõni inimene läheb pärast napsitamist lihtsalt loodusesse uitama, on leitud ka purjus seenelisi. Tavaliselt on tegemist maakohtadest pärit meestega, kes teenivad suvel metsaseente müügiga olulist lisa. “Tööl ei käida purjuspäi, miks nad siis metsa nii lähevad, kui seeni müügiks korjavad?” tõmbas Virk paralleeli. Head selgitust politseinikud kohanud pole. Mõned hakkavad metsas napsi võtma, teised teevad seda kodus ja saavad siis idee uitama minna. Ühe näite puhul lõppes säärane teguviis eriti õnnetult.

“Lähedased helistasid ja ütlesid, et pole midagi inimesest kuulnud,” rääkis Virk. Kui politseinikud mehe surnukeha metsast leidsid, lebasid ta kõrval kaks tühja viinapudelit ja riided. Suur osa alajahtunud inimestest võtavad enne surnuks külmumist rõivast lahti, kuna kehas tekib kuumatunne.

Tänavu leidsid kolmandik eksinutest lõpuks ise tee koju, ülejäänud juhtudel sai politseinikele helistamine elupäästvaks. “Õnneks on see müüt vist nüüd murtud, et tuleb oodata ööpäeva enne politsei teavitamist eksimisest või inimese kadumisest,” märkis Virk. Ta lisas, et kuigi statistika näitab suvel kadunud inimeste arvu suurenemist, siis on selle taga parem teadlikkus. “Inimesed julgevad kohe helistada, mis aitab ta ka kiiremini leida,” sõnas Virk.

Metsaskäimise puhul kehtivad mõned reeglid, mis aitavad kaasa ohutule kodujõudmisele. Esiteks tuleb kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon. Teiseks tuleb olla kaine. Kolmandaks tasuks metsa minna kaaslasega, seda eriti siis, kui inimesel on mõned terviseprobleemid. Neljandaks tuleb kaasa võtta veepudel, selga panna erksad riided ja vajadusel ka ravimid. Tänavu päästeti metsast ka üksinda viis tundi teed otsinud mees, kes järgmise kuue tunni pärast leiti, sest tal oli mobiiltelefon, et politseinikud appi kutsuda.