Venemaa suursaadik TASS-ile: Eesti elanikud peavad kalliks Nõukogude sõdur-vabastajate kangelastegusid
Eesti elanikud mäletavad ja peavad kalliks 75 aastat tagasi vabariigi Saksa fašistlikest vallutajatest vabastanud Nõukogude sõdurite kangelastegusid, teatas täna TASS-ile Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.
„Me oleme võinud veenduda, et Eesti elanikud mäletavad ja peavad kalliks Nõukogude sõdurite kangelastegusid,” ütles Petrov.
Petrov tuletas meelde, et alates Narva vabastamise päevast 26. juulist on Eestis toimunud mitmeid üritusi, mis on pühendatud Eesti „vabastamisele” ja mille korraldamine toimub tihedas kontaktis veteranide organisatsioonide, haudade otsingu klubide ja kaasmaalaste ühendustega.
„Me oleme kohustatud mäletama, millist hinda maksti hitlerlaste väljaajamise eest Eestimaalt,” lausus Petrov. „Seda meenutab sõdur-vabastaja monument Tallinna sõjaväekalmistul. Kümned tuhanded Nõukogude sõdurid andsid oma elu kõige raskemates lahingutes Eesti territooriumil. Tahaks eriti ära märkida, et punaarmee ridades võitlesid kõrvuti paljude teiste rahvaste ja rahvustega kangelaslikult Eesti sõjamehed. Ühele neist – Arnold Konstantinovitš Merile – omistati juba 1941. aasta augustis Nõukogude Liidu kangelase nimetus.”
TASS teatab, et pärast Narvat toimus mälestusüritus Tartus. Ees on need Tallinnas, Paldiskis, Haapsalus ja teistes linnades.
„On sümboolne, et Eesti pealinna vabastamise auks kõlavad Moskvas piduliku saluudi kogupaugud programmi „Võidu mälestus” raames,” ütles Petrov.
Petrovi sõnul elab Eestis umbes 1200 Suurest Isamaasõjast osavõtnut. Saatkonnal on Eestis tegutsevate veteranide organisatsioonidega kõige tihedamad kontaktid.
„Need ühendused aitavad meil paremini mõista veteranide vajadusi ja muresid, osutada neile vajalikku abi,” ütles Petrov. „Veteranid on saatkonnas läbiviidavate ürituste pidevad osavõtjad. Olemasolevate võimaluste piires osutatakse neile materiaalset abi, antakse tuusikuid sanatooriumidesse. Arvatavasti kõige meeldejäävam saatkonna korraldatud üritus grupi veteranide jaoks oli 2018. aasta aprillis koostöös Moskva valitsusega toimunud reis Venemaa pealinna, kus nad võisid külastada muuseumi Poklonnaja mäel ja kohtuda Moskvas elavate samasuguste veteranidega.”
Petrovi sõnul aitavad just veteranid tihti rääkida "tõde" nende aastate sündmuste kohta. „Pole saladus, et tänapäeval tehakse palju katseid Suure Isamaasõja ajaloo võltsimiseks, sealhulgas punaarmee rolli moonutamiseks Eesti vabastamise asjus Saksa vallutajatest,” ütles Petrov. „Ja siin on äärmiselt vajalik, et just veteranid võtaksid siin aktiivse positsiooni, räägiksid tõtt nende ajalooliste sündmuste kohta.”
Petrovi sõnul on Tallinna Vene Kultuurikeskuses praegu välja pandud Suure Isamaasõja veterani Valentin Villemsoo mälestusteraamat. Petrov rääkis, et Villemsoo elas läbi rasked katsumused: osales Balti laevastiku laevade väljamurdmises Tallinnast Kroonlinna, elas üle Leningradi blokaadi ja võitles 8. Eesti laskurkorpuse ridades.
„Tema raamat on väärikas panus ajaloolise mälu säilitamiseks selle aja kohta,” ütles Petrov. „Me astume välja igasuguste katsete vastu natsikurjategijate ja nende käsilaste heroiseerimiseks, püüete vastu asetada ühele pulgale vabastajaid ja okupante. Selliste provokatsiooniliste aktsioonide algatajatel tasub meelde tuletada seda, mis oleks tabanud Eestit Saksa Reichi võidu korral – mittekadedusväärne saatus, kui isegi nimi Eesti oleks kadunud Euroopa kaardilt Baltimaade totaalse saksastamise tagajärjel.”
„Me oleme veendunud, et ainult objektiivne hinnang ühisele traagilisele minevikule võib hoida Euroopat mineviku vigade kordamise eest,” lausus Petrov.
