Poole aastaga seitse miljonit kliimapagulast. Loodusõnnetused on tänavu kodudest välja ajanud rekordarvu inimesi

Rahvusvaheline sisepagulaste seirekeskus (IDMC) teatas septembris avaldatud raportis, et tänavuse aasta esimese kuue kuu jooksul kaotas looduskatastroofide tõttu ajutiselt või alaliselt kodu umbes seitse miljonit inimest.

Alates 2003. aastast, mil IDMC selliseid raporteid avaldama hakkas, pole see number veel kunagi nii suur olnud. Võrdluseks on sama ajavahemiku jooksul sõdade tõttu kodudest lahkunud 3,8 miljonit uut pagulast. Keskus lisab, et kõige enam looduskatastroofidega seotud ümberasumisi toimub tavaliselt juuni ja septembri vahel, mil on tsüklonite, tormide ja mussoonvihmade tingitud üleujutuste hooaeg. Seetõttu prognoosivad uuringu autorid, et aasta lõpuks on sõja ja katastroofide tõttu kokku pagema sunnitud 22 miljonit inimest. ÜRO pagulasameti teatel oli maailmas mullu üldse kokku 70 miljonit pagulast, mis on viimase 70 aasta rekord.

Numbreid lugedes tuleb siiski arvestada, et üleujutuste, maavärinate või tormide tõttu kodudest lahkunud inimestel on sageli võimalik oma esialgsesse elupaika kiiremini naasta kui sõdade ja muu vägivalla eest põgenejatel. Näiteks tekkis jaanuari lõpus Filipiinidele kuuluval Davao provintsis toimunud üleujutuse tõttu ligi 300 000 ajutist sisepagulast, kellest enamik sai juba mõne päeva pärast koju naasta.

Juhtudel, kus kodudest lahkutakse valitsuse korraldatud evakueerimise käigus, tähendab see tihtilugu ka suurema tragöödia vältimist. Nii evakueerisid India ja Bangladeshi valitsused mai alguses tsüklon Fani teelt kokku 3,4 miljonit rannikualadel elanud inimest, vältides sellega suuri inimohvreid. Märtsis nelja Aafrika riiki räsinud tsüklon Idai teelt põgenes oluliselt vähem inimesi ehk 617 000. Ent kuna seal ennetavat evakueerumist ei korraldatud, oli kahju oluliselt suurem ja hukkus üle 1000 inimese.

Inimfaktor ja kliimamuutus

Suurematest katastroofidest tõstab raport esile ka näiteks Iraani kevadisi üleujutusi (500 000 pagulast), India juunikuist tsüklonit Vayu (289 000), Etioopia mai-juuni üleujutusi (190 000) ja Hiinas Sitšuanis toimunud maavärinat (80 000). Autorid märgivad, et mitmel puhul aitas olukorra halvenemisele kaasa inimfaktor. Näiteks Iraani üleujutuse tagajärjed oleksid olnud leebemad, kui poleks lageraiest tingitud metsakadu ja viletsat linnaplaneerimist, mille käigus rajati elamurajoonid jõgedele liiga lähedale. Ladina-Ameerikas 400 000 põgenikku tekitanud üleujutuste suur ulatus oli samuti tingitud metsaraiest ja jõgedele rajatud hüdroelektrijaamadest.

Raportis tõdetakse, et kliimamuutuse tõttu on äärmuslike ilmaolude tõttu tekkivad põgenikemassid muutumas tavapäraseks. 2019. aasta juuli oli mõõtmiste ajaloo kõige kuumem ja prognooside järgi peaks tänavune aasta jõudma ajaloo viie kõige kuumema aasta hulka. Ka tänavused tormid on olnud tugevamad kui keskmiselt. Paljude riikide jaoks tähendab see vajadust uue normaalsusega kohanduda.

IDMC direktor Alexandra Bilak kommenteeris New York Timesile, et see puudutab eriti näiteks Kariibi mere riike, mida tabavad pidevad tormid. „Korduvalt mõjutatud riigid nagu Bahama peavad olema valmis selleks, et praegune trend jätkub või isegi halveneb,” märkis Bilak. Septembri alguses Bahama saari tabanud torm Doriani tõttu hukkus 50 ja jäi viimastel andmetel kadunuks 1300 inimest, mis on 400 000 elanikuga saarestiku kohta tohutu arv. Vaevalt kaks nädalat hiljem aga paisus piirkonnas juba uus ohtlik torm Humberto, mis sel nädalavahetusel siiski õnnekombel Bahamast mööda läks.