BLOGI | Riigikogu ei toeta Mart Laari esitatud Eesti Panga nõukogu liikmete nimekirja
Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Laar tegi ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane, kuid riigikogu lükkas selle suure häälteenamusega ümber.
Eriti teravat kriitikut tegid ettepanekule Reformierakonna saadikud, kes heitsid Laarile ette, et viimane kasutab riigikogu kummitemplina ning tahab oma äranägemise järgi toimetada. Ennekõike heitsid kriitikud ette, et Eesti Panga nõukogu liikmete volitused said läbi juba selle aasta veebruaris, kuid Laar esitas uue nõukogu liikmete nimekirja alles riigikogu viimasel tööpäeval ja see tuli arutlusele nüüd. Enne seda ei suhelnud Laar riigikogu fraktsioonide juhtidega ega arutanud võimalikke kandidaate.
Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimehel Aivar Kokil jätkus Laari suunas kriitikat. Juba ettepanekut tutvustades sõnas ta, et komisjonis kuulati ära Laar ning oli palju tuliseid küsimusi ja arvamusi, seejärel küsimustele vastates rõhutas ta korduvalt, et tema meelest ei talitanud Laar hea tava järgi, ehkki seadusega vastuollu Eesti Panga esimees pole läinud.
Nimelt ei kirjuta tänane Eesti Panga seadus Eesti Panga Nõukogu esimehele ette, millal ta peab nõukogu liikmed esitama ning kas ta peab seda kellegagi läbi arutama või mitte. Ühtlasi ei ole seaduses täna kirjas ka see, mis juhtub siis, kui riigikogu koosseis Eesti Panga nõukogu esimehe ettepanekut ei toeta.
Üksjagu küsimusi tekitas ka asjaolu, et Laari poolt esitatud nõukogu liikmete seas ei olnud esindatud kõik parlamendierakonnad - ainsana oli kõrvale jäänud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Esimesena juhtis selle tähelepanu reformierakondlane Valdo Randpere, kes viitas sellele, et Laar ütles aasta tagasi Mart Helme kohta, et ta pole üksnes kasulik idioot vaid ka patoloogiline valetaja. "Mis see Mart Laari valiku põhjus nüüd on, kas ta on laiendanud seda hinnangut, mis ta andis Mart Helmele, siis kogu EKRE-le ja leiab, et sealt ei olegi kedagi võtta, keda esitada Eesti Panga Nõukogu liikmeks või?" EKRE kõrvalejäetuse kohta pärisid ka mitmed EKRE liikmed.
Kokk lausus, et Laar tahtis oma sõnul teha apoliitilist nõukogu. Samas viitas ta sellele, et nõukogu kandidaatide seas on mitu endist või praegust poliitikut. "Oli ka küsimus, et miks ei olnud EKRE-st ja sellele samale küsimusele oli vastus, et sooviti, et nõukogu oleks vähem poliitiline. Nii et sellised vastused tulid meile komisjonis. Ma ei saa nüüd öelda sõna-sõnalt, aga põhimõtteliselt olid sellised vastused."
Pärast hääletust ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas: "Laskumata arutellu konkreetsete isikute sobivuse üle nõukokku, on meile oluline, et Eesti Panga nõukogus oleksid eksperdid ning Eesti Pangal oleks suurem sidusus riigikoguga, et info liiguks ka Eesti Pangast otsustajateni. Seetõttu oleks loogiline, et nõukogus on esindatud riigikogus esindatud fraktsioonid samuti nagu see on korraldatud näiteks ERR-i nõukogus. Meie hinnangul peaksid olema nõukogu liikmete volitused piiratud kahe mandaadiga, et tekitada elutervet rotatsiooni ka ekspertide vahel."
Salajasel hääletusel lükkas riigikogu Eesti Panga nõukogu esimehe Laari esitatud Eesti Panga Nõukogu liikmete nimekirja tagasi. Eelnõu poolt hääletas 18 riigikogu liiget, vastu 74, erapooletuid ei olnud.
Esimene lugemine jäi pooleli
Esimesele lugemisele läks ka valitsuse algataud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ühildatakse põhikooliõpingutega kodakondsuse taotlemise nõuded. Eelnõu jõustumisel loetaks Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas saadikute arupärimise peale, et tänane kodakondsuse eksam on võrrelduna ühiskonnaõpetuse eksamiga lihtsam. "Nii et me ei kergenda kodakondsustingimusi, me ei loo mingeid uusi teid selleks, vaid see kehtiv võimalus, mis on täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kodakondsuse seaduses olemas, et kui sa lõpetad põhikooli ära, sa saad seda eksamit üle kanda oma kodakondsuse taotlemisse, see jääb kehtima."
Samuti muudetakse põhikooli lõpetamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvaid sätteid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, see tähendaks, et põhikooli lõpetamise tingimustest jäetaks välja riiklikud põhikooli lõpueksamid. Koolidele antakse tervikuna põhikooli lõpetamise otsuse pädevus.
Arusaadavalt oli riigikogu saadikutel selle kohta palju küsimusi ning eksamite kaotamises osas oldi skeptilised, samuti avaldati kahtlust, et sel moel võib koolide ebavõrdsus vaid süveneda. Reps selgitas selle peale, et tasemetööd on siiski riiklikult korraldatud ning kooli otsustustasand tasemetööde ja riiklike testide puhul minimaalne.
Selles küsimuses jäi eelnõu lugemine pooleli, sest otsa said nii täiskogu tööaeg kui pikenduseks võetud üks tund.
