Õiguskantsler: lapsi vedavates bussides tuleb turvavöö kohustuslikuks muuta
Mitmed lapsevanemad on pöördunud õiguskantsleri poole murega, et lapsi sõidutatakse ekskursioonidele ja kooli ebaturvaliste bussidega. Kuna seaduse järgu korraldab laste ühistransporti sõiduks kooli ja tagasi kohalik omavalitsus, palus õiguskantsleri büroo probleemi ulatuse selgitamiseks valdadelt ja linnadelt teavet laste vedamiseks kasutatavate busside kohta.
Vastustest selgus, et enamasti peavad vallad ja linnad sõitjate turvalisuse tagamist oluliseks. Turvavööde olemasolu ja/või kõigile sõitjatele istekoha tagamist ei peeta vajalikuks linnaliinide või linnalähedase piirkonna bussides (nt Viimsi vald, Tallinn, Pärnu, Kohtla-Järve), kus vahemaad peatuste vahel on üldjuhul lühikesed, kuid buss sõidab osaliselt ka asulavälisel teel.
Ehkki Harjumaa valdade kohalike liinide bussid ja koolibussid on enamasti turvavöödega varustatud, on tipptundidel sõitjaid palju ja osa neist peab seisma. Peaaegu kõik Harjumaa vallad (v.a Kiili vald, kus sõitjad saavad bussis istuda) on märkinud, et suuremaid busse liinile panna ei saa, sest neil bussidel ei ole piisavalt ruumi manööverdamiseks ja tagasipööramiseks. Samasugune probleem on ka Kohila vallas Raplamaal. Mitmed vallad pidasid inimeste turvalisuse tagamist oluliseks, kuid nentisid, et sõidugraafiku tihendamiseks tuleb leida lisaraha.
Paljudes valdades sõidavad asulavälisel teel turvavöödega varustatud bussid, samuti on hoolitsetud selle eest, et bussi istekohtade arv vastaks eeldatavale sõitjate arvule, nii et inimesed ei peaks asulavälisel teel sõitvas bussis püsti seisma. Turvavööd on kohalikes bussides ja koolibussides olemas Hiiumaal, Saaremaal, Viljandimaal, Võrumaa kolmes vallas (Rõuge, Võru, Setomaa), Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal Tapa ja Haljala vallas, Harjumaal Kiili vallas, Jõgevamaal Jõgeva ja Mustvee vallas, Raplamaal Märjamaa vallas, Ida-Virumaal Jõhvi ja Toila vallas, Pärnumaal Häädemeeste ja Saarde vallas, Tartumaal Elva, Kambja, Nõo ja Peipsiääre vallas.
Mõned vallad (näiteks Tartu vald Tartumaal, Rakvere ja Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal, Antsla vald Võrumaal) kinnitasid, et seavad edaspidi ühistranspordihangete korraldamisel üheks tingimuseks turvavööde olemasolu ning arvestavad eeldatava sõitjate arvuga. Peale selle on mitu valda selgitanud, et bussijuht peab lastele turvavöö kinnitamise kohustust meelde tuletama. Mitmed omavalitsused lubasid koolidele ja lasteaedadele selgitada, et lasteekskursiooniks tellitud bussides peavad olema turvavööd.
Siiski on ka selliseid omavalitsusi, kes piirduvad seadustes ja määrustes sõidukitele seatud ohutus- ja turvanõuetega ega pea lisanõuete kehtestamist vajalikuks. Mõned omavalitsused avaldasid arvamust, et bussireisijate ohutuse nõue tuleks kehtestada seadusega.
Õiguskantsleri kirjale jätsid vastamata Haapsalu, Maardu, Narva-Jõesuu ja Viljandi.
Ohutusnõuded seadusesse kirja
Ka õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku, et ohutusnõuded võiks seadusega kehtestada. Kantsleri hinnangul tuleks neil valdadel ja linnadel, kes kasutavad vanu ja ebaturvalisi busse, tulevastes bussihangetes tingimuseks seada turvavööde olemasolu ning planeerida busside kasutamine nii, et kõikidele jaguks istekoht ja nõuda busside tehnilist korrasolekut.
Ühtlasi palus Madise kõigi bussisõitjate turvalisuse tagamiseks riigikogul seaduses kehtestada nõue, et asulavälisel teel sõitvates bussides peavad olema turvavööd. Samuti peaks busside hankijal olema kohustus arvestada ennustatava reisijate arvuga, nii et kõik sõitjad saaksid asulavälisel teel bussiga sõites istuda ja kinnitada turvavöö. Võimalik on jätta linnadele ja valdadele kaalutlusruum mõnel marsruudil erandite rakendamiseks, näiteks kui linna geograafilise eripära tõttu tuleb bussil tükk maad sõita asulavälisel teel, pakkus Madise.
Õiguskantsler lisas, et kui kõiki reisijaid puudutavate nõuete kehtestamine ei ole kohe võimalik, tuleks esmajoones kaitsta lapsi. "Palun Teil kaaluda turvavööde olemasolu nõude kehtestamist asulavälisel teel sõitvatele a) koolibussidele; b) lasteekskursiooniks tellitavatele bussidele (õigusaktides nimetatakse seda lasterühma juhuveoks) ning c) liinibussidele, millega sõidavad peamiselt lapsed ning mille marsruut kulgeb enamjaolt asulavälisel teel."
Kitsaskohaks turvavööd ja seisvad reisijad
Kehtivate seaduste järgi ei pea bussides turvavöösid olema, kuid liiklusseaduse kohustab turvavööd kinnitama, kui see on olemas. See nõue kehtib ühtmoodi nii koolibussides, valla-, maakonna- ja kaugliinidel kui ka ekskursioonibussides ja muudel tellimusvedudel. Tellija otsustab, milline buss talle sobib. Samas võib tellija õiguskantsleri sõnul ekslikult eeldada, et turvavööd on kõigis bussides kohustuslikus korras olemas, ega oska nende kohta tellimust tehes täpsustavaid küsimusi esitada või lisatingimusi seada. "Nii on näiteks selgunud, et ka lapsi sõidutatakse pikemale ekskursioonile bussidega, kus turvavöösid ei ole. Võib eeldada, et puuduva turvavarustusega sõiduki renditasu on tellijale soodsam. Hanget tehes kujuneb muude nõuete puudumisel otsustavaks just hind," lausus Madise.
Liiklusseadus keelab alla 18-aastastel reisijatel asulavälisel teel ekskursioonibussis seista, seega ei tohi sõitjate arv ületada istekohtade arvu. Liinivedude, sealhulgas koolibusside kohta sellist piirangut ei ole. Ehkki seisvaid reisijaid (sh alaealisi) lubavatele liinibussidele on kehtestatud asulavälisel teel kiiruspiirang 60 km/h, on õnnetuse tagajärjed turvavööga kinnitamata ja eriti seisvatele reisijatele siiski rängad.
Madise tõi näiteks tänavu suvel Harjumaal Kloogaranna teel õnnetusse sattunud bussis olid küll turvavööd, kuid paljud sõitjad ei olnud oma turvavööd kinnitanud ning bussis oli ka seisvaid inimesi. Hulk reisijaid sai õnnetuses raskeid kehavigastusi. "Kindlasti ei oleks bussiõnnetuste tagajärjed nii rasked, kui kõik inimesed saaksid bussis istuda ja kinnitada turvavöö."
