Kremli meedia nimetas Tallinna TV sulgemist russofoobiaks
Venemaa propagandakanalid andsid Tallinna Televisiooni (TTV) sulgemisele uue tähenduse, nimetades toimunut “Venemaa teleprogrammi edastava kanali sulgemiseks” ja Eesti võimude russofoobia väljenduseks, kirjutas kaitseliidu vabatahtlike poolt veetav Propastop.
RIA Novosti uudis teatas, et kinni on pandud telekanal, mis soovis edastada PBK teletoodangut, samuti olla Eesti president Kersti Kaljulaid seda soovi kritiseerinud. Mõlemad väited ei vasta tõele. PBKd puudutav valeinfo põhineb tõenäoliselt Tallinna linnavalitsuse plaanil tellida saateid ja eetriaega otse sellelt propagandakanalilt.
Ka Vzgljad teatas ekslikult, et TTV edastas venekeelseid saateid.
Izvestija lisas oma loole viite kevadisele libauudisele, nagu oleks president Kerti Kaljulaid nimetanud vene keelt ohuks Eestile. Lisaks näitavat Izvestija sõnul TTV sulgemine sõnavabaduse piiramist Balti riikides.
Riafan.ru lisas uudisele propagandistliku kommentaari, nagu ajavat Balti riigid sihikindlalt Venemaa vastast joont. Väite kinnituseks viidati Leedu Sputniku juhi kinnipidamisele Vilniuse lennujaamas sel kevadel.
Gazeta.ru nimetas TTV tegevuse lõpetamist “jõustunud keeluks Tallinna linnatelevisiooni levitamisel”.
Propastopi hinnangul on nende kajastuste näol tegu klassikalise propagandaaktsiooniga, kus algselt tõesele uudisele TTV sulgemisest lisatakse valesid, moonutatud infot ja hinnanguid, mis asetavad sündmuse Kremli propaganda jaoks sobivasse valgusesse. Antud juhtumi puhul püütakse loole juurde pookida venekeelsete inimeste tagakiusamise sõnumit.
Samuti peavad vabatahtlikud huvitavaks juhtumi sisepoliitilist aspekti: uudistest võib ridade vahelt välja lugeda, et TTV pani kinni keskerakondlik linnavalitsus, kelle valimisedukus tugineb venekeelsetele valijatele, kuid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi valitsuse tasemel teeb sama erakond koostööd Eesti marurahvuslastega, reetes sedasi oma venekeelseid valijaid.
TTV lõpetas oma tegevuse linnapea Mihhail Kõlvarti otsusega 1. oktoobril. Kanali sulgemise põhjuseks olid suured kulud ja madalad reitingud, aastas neelas kanal 4,5 miljonit eurot linna raha ja selle vaatamisaja osakaal Kantar Emori andmetel oli tänavu augustis 1,3%.
