Eestlased mõisteti Soomes 135 miljoni euro Vene raha pesus õigeks – raha kuritegeliku päritolu kohta polnud piisavalt tõendeid
Süüdimõistmine rahapesus eeldab selle tõendamist, et raha on algselt saadud kuritegelikul teel. Kohtu sõnul ei olnud selle kohta piisavalt tõendeid.
Soome keskkriminaalpolitsei alustas asja uurimist 2014. aastal, kui keskkriminaalpolitsei rahapesu uurimiskeskusse tuli mitmeid teateid kahtlase äritegevuse kohta. Selliseid teateid saadavad tavaliselt pangad, mis on avastanud kahtlast raha liikumist, vahendab Ilta-Sanomat.
Süüdistatavad on kaks Soome firmas töötanud Eesti meest vanuses 70 ja 44 aastat. Lisaks sellele on kahtlustatud, et asjaga on seotud ka 44-aastane Vene mees. Kõik nad on süüd eitanud. Raha oli eestlaste sõnul mõeldud kiirtee projekteerimisprojektiks Venemaa Karjalas.
Niinimetatud Äänisjärve kiirtee pidi kulgema Parikkala juurest Petroskoisse. 2013. aastal ütles selle arendusettevõtte juht Soome meediale, et peamiseks projekteeijaks või töövõtjaks kavandatakse Soome firmat.
See uudistes kõnelenud ettevõtte juht oli sama mainitud 44-aastane Vene mees, kes Soome keskkriminaalpolitsei sõnul juhendas süüdistatavaid eestlasi rahapesus.
Kiirteega on tihedalt seotud ka Parikkala piiripunkt. Soome valitsus otsustas septembris alustada ettevalmistusi rahvusvahelise piiripunkti avamiseks Parikkalas aastal 2024.
Süüdistatavate sõnul palgati kiirteed projekteerima Soome firma, mille nimi oli HTR Talonrakennus. Prokuröri sõnul ei olnud sellel ettevõttel mingit õiget tegevust ega isegi ruume.
„Rahaülekannete põhjendamiseks ja päritolu varjamiseks koostasid kostjad ja nende partnerid Venemaal kiirtee projekteerimislepingu, mille järgi raha ülekandmise aluseks oli kiirtee ehitamine Soome piirilt Peterburisse ettevõtete Severo-Zapadnõi Koridor Razvitija (Loode Arengukoridor) ja HTR Talonrakennus vahel,” ütles prokurör.
Prokuröri sõnul oli süüdistatavate koostatud kiirteelepingu näol tegemist kulissi ehitamisega rahapesule ning süüdistatavad ei kavatsenudki mingit kiirteed ehitada ega projekteerida. Seda sellest hoolimata, et ühe süüdistatava sõnul esitleti projekti 2014. aasta suvel Petroskois ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile endale.
2016. aastal, paar aastat pärast kahtlasi rahaülekandeid, uuriti projekti ehtsust. Võimud kuulasid üle Vene ametnikku, kes tegutses Karjala vabariigi majandusarenguministeeriumi investeerimispoliitika osakonna peaeksperdina. Mehe sõnul peeti Karjalas 2013. aastal ametkondadevahelise komitee nõupidamine, millel osales ka prokuröri mainitud Severo-Zapadnõi Koridor Razvitija.
„Ettevõte kavandas investeerimisprojekti elluviimist, mis puudutas tasulise ja väga ohutu kiirtee ehitamist ja kasutamist ning oli valmis investeerima projekti oma ja Vene ja välismaa fondidelt ja pankadelt saadud vara,” rääkis mees.
Mehe sõnul esitles ettevõte Soome firmat projekti peatöövõtjana ja kohal oli ka üks süüdistatavatest eestlastest. Lepingu allkirjastasid arendusettevõtte juht ja Karjala vabariigi tollane juht Aleksandr Hudilainen.
Mingeid märke teeprojekti edenemisest ei olnud ametniku sõnul 2016. aastal veel näha.
„Seni mingeid töid, mis oleksid seotud kiirtee ja teeteenuste ehitamisega, ei toimu. Projektiga seotud rahalisi varasid ei ole Karjala vabariigi eelarvesse tulnud. Karjala vabariigi eelarvest ei ole projektile rahalisi varasid eraldatud,” ütles mees.
Vanem süüdistatav eestlane ütles selle aasta juulis kohtule, et Vene ametnik rääkis tõtt.
„Ta ütleb täiesti õigesti, et Karjala vabariigi eelarves selle projekti jaoks raha ei ole. Põhjus on loomulikult see, et projekt viiakse ellu elukaareprojektina erafinantseeringuga, mida pole Karjala vabariigi eelarves näha,” ütles eestlane.
Prokuröri sõnul puuduvad jäljed töö kohta sellepärast, et seni on selle projektiga tööd tehtud ainult kirjutuslaua taga.
Kohtus on prokuröri ülesanne välja selgitada, kust raha Soome ettevõttesse tuli. Kedagi ei saa rahapesus süüdi mõista, kui ei suudeta näidata, et raha on algselt hangitud kriminaalse tegevusega.
Prokurör toetub tõendina raha päritolu kohta Moskva kohtu 2015. aasta otsusele.
Sellele toetudes väidab prokurör, et raha oli pärit kriminaalsest tegevusest ja liikus kuritegeliku rühmituse kontrolli all olnud Vene panga kaudu. Panga tegevus on nüüdseks lõpetatud. Raha liikus prokuröri sõnul arendusettevõtte kaudu edasi Soome firmale. Lõpuks jõudis raha prokuröri sõnul 22 riiki ja enam kui 250 erinevale ettevõttele.
Moskva kohtu otsusega süüdimõistetute karitustusi leevendati Suure Isamaasõja võidu 70. aastapäeva amnestiaseaduse alusel.
Eestlaste sõnul ei tee varade liikumine kuritegeliku panga kaudu raha päritolu veel kuritegelikuks.
Prokurör taotleb eestlastele vanglakaristusi.
