New York Times viitab näiteks Moldova destabiliseerimiskampaaniale, relvaärimehe mürgitamisele Bulgaarias, riigipöördekatsele Montenegros ja endise Vene agendi Sergei Skripali mürgitamisele Suurbritannias.
Ajaleht kirjutab, et üksus 29155 on tegutsenud vähemalt kümme aastat, aga lääne ametnikud avastasid selle alles nüüd. Nelja lääneriigi luureametnike sõnul ei ole selge, kui tihti üksus mobiliseeritakse, ja nad hoiatavad, et ei ole võimalik teada, millal ja kus selle töötajad löögi annavad.
Üksuse 29155 eesmärk rõhutab New York Timesi teatel seda, millises ulatuses Venemaa president Vladimir Putin oma kaubamärgiks saanud hübriidsõda lääne vastu kasutab.
„Ma arvan, et me olime unustanud, kui loomulikult halastamatud venelased võivad olla,” ütles USA endine sõjaväeluureohvitser ja endine Moskva saatkonna kaitseatašee Peter Zwack.
New York Timesi andmetel on üksus Vene sõjaväeluure GRU käsuliinis ning baseerub Moskva idaosas 161. eriotstarbelise spetsialistide väljaõppekeskuse peakorteri betoonmüüride taga.
Üksuse 29155 liikmed reisivad New York Timesi teatel Euroopa vahet. Mõned on Venemaa verisemate sõdade autasustatud veteranid. Operatsioonid on lääne luureteenistuste hinnangul nii salajased, et üksuse olemasolu ei ole tõenäoliselt teada isegi teistele GRU töötajatele.
Üksus näib olevat tihedalt kokkuhoidev kogukond. 2017. aasta fotol on üksuse ülem, kindralmajor Andrei Averjanov hallis ülikonnas oma tütre pulmas. Ta poseerib koos polkovnik Anatoli Tšepigaga, kes on üks Skripali mürgitamises süüdistatavatest.
„See on GRU üksus, mis on üle Euroopa aastaid tegev olnud,” ütles üks anonüümseks jäänud Euroopa julgeolekuametnik. „On olnud üllatus, et venelased, GRU, see üksus on tundnud end nii vabalt, et tegeleda selle äärmiselt pahasoovliku tegevusega sõbralikes riikides. See on olnud šokk.”
Kõik neli operatsiooni, millega üksust seostatakse, pälvisid erineval määral avalikkuse tähelepanu, kuigi võttis aega, et võimud saaksid kinnitada, et need on omavahel seotud. Lääne luureagentuurid tuvastasid üksuse esimest korda pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset Montenegros.
Üksuse erilist segaduse tekitamise eesmärki hakati aga mõistma alles pärast Skripali ja tema tütre mürgitamist 2018. aasta märtsis.
Briti võimud paljastasid kaks kahtlusalust, kes olid reisinud varjunimede all, aga kelles Bellingcati uurijad tuvastasid polkovnik Tšepiga ja Aleksandr Miškini. Briti prokuratuur esitas mõlemale süüdistuse Skripali Inglismaal Salisburys asunud kodu ukse närvimürgiga kokkumäärimises.
New York Timesi teatel oli operatsioon keerulisem, kui paljastati. Aasta enne mürgitamist sõitsid üksuse 29155 töötajad Suurbritanniasse ilmselt harjutama, ütlesid kaks Euroopa ametnikku. Üks oli Miškin ja teine kasutas varjunime Sergei Pavlov. Luureametnikud usuvad, et kolmas mees varjunimega Sergei Fedotov oli missiooni juht.
Varsti tegid võimud kindlaks, et kaks neist meestest, Fedotov ja Pavlov, olid olnud osa meeskonnast, mis üritas 2015. aastal mürgitada Bulgaaria relvaärimeest Emilian Gebrevit. Ülejäänute varjunimed olid Euroopa luureametnike sõnul Ivan Lebedev, Nikolai Kononihhin, Aleksei Nikitin ja Daniil Stepanov.
Gebrevit püüti tappa kaks korda. Ühe korra Sofias ja kuu hiljem tema kodus Musta mere ääres.
2019. aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil kõnelnud Briti välisluureteenistuse MI6 juht Alex Younger rääkis kasvavast Venemaa ohust ja viitas koordineerimisele, mainimata kindlat üksust.
„On näha, et on olemas kooskõlastatud tegevusprogramm ja jah, see hõlmab tihti samu inimesi,” ütles Younger, viidates Skripali mürgitamisele ja Montenegro riigipöördekatsele. „Meie hinnangul on GRU ja teiste Vene luureteenistuste poolt alaline oht ja väga vähe on keelatud.”
Kreml leiab, et Venemaa on sõjas lääne liberaalse maailmakorraga, mida ta peab eksistentsiaalseks ohuks.
GRU saja aasta juubeli tähistamisel eelmise aasta novembris tõmbas Venemaa president Vladimir Putin otsese paralleeli Natsi-Saksamaad võita aidanud punaarmee spioonide ja praeguste GRU ohvitseride vahele, kelle „unikaalsed võimed” on nüüd suunatud teistlaadi vaenlase vastu.
„Kahjuks on konfliktipotentsiaal maailmas kasvamas,” ütles Putin. „Kasutatakse provokatsioone ja otseseid valesid ning tehakse katseid kõigutada strateegilist tasakaalu.”
2006. aastal allkirjastas Putin mõrvade lubamise välismaal ning samal aastal tappis Vene meeskond Londonis radioaktiivse polooniumiga veel ühe endise spiooni Aleksandr Litvinenko.
Ametnike sõnul ei ole üksus 29155 ainus grupp, kes võib selliseid operatsioone läbi viia. Briti võimud on süüdistanud Litvinenko tapmises GRU konkurenti, Föderaalset Julgeolekuteenistust (FSB).
Kuigi üksusest 29155 endast on vähe teada, on Venemaa avalikes andmetes viiteid, mis annavad mõista seostest Kremli laiema hübriidstrateegiaga.
2012. aasta kaitseministeeriumi käskkirjaga määrati „eriliste saavutuste eest sõjaväeteenistuses” preemiad kolmele üksusele. Üks oli 29155 ja teine 74455, mis oli seotud USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumisega. Kolmas üksus oli 99450, mille liikmed arvatakse olevat osalenud Krimmi annekteerimises 2014. aastal.
GRU eruohvitser ütles New York Timesile, et 29155 on spetsialiseerunud diversioonimissioonide ettevalmistamisele kas grupina või üksikult – pommiplahvatustele, mõrvadele, kõigele.
Praegune ülem Averjanov lõpetas 1988. aastal Taškendi sõjaväeakadeemia. Tõenäoliselt võitles ta nii esimeses kui ka teises Tšetšeenia sõjas ja sai 2015. aastal Venemaa kangelaseks.
Kuigi tegemist on eliitüksusega, näib 29155 eelarve olevat tagasihoidlik. Ametlikel andmetel elab kindral Averjanov nõukogudeagses majas mõne kvartali kaugusel üksuse baasist ja sõidab 1996. aasta VAZ-21053-ga. Välismaal olles jagavad töötajad tihti odavaid majutuspaiku.
Euroopa julgeolekuametnikke ajab aga segadusse ka üksuse operatsioonide näiv käpardlikkus. Skripal ja Gebrev elasid mõrvakatsed üle. Montenegro riigipöördekatse sai tohutult tähelepanu, aga kukkus läbi ja aasta hiljem ühines Montenegro NATO-ga. Ametnike sõnul on võimalik, et edukamad operatsioonid on veel avastamata.
New York Timesi poolt Eesti endiseks luurejuhiks nimetatav Eerik-Niiles Kross pakub, et ebaõnnestumised võivad olla osa mängust.
„Sedalaadi luureoperatsioon on muutunud psühholoogilise sõja osaks,” ütles Kross. „Asi ei ole selles, et nad oleksid muutunud nii palju agressiivsemaks. Nad tahavad, et neid tunda oleks. See on osa mängust.”
Lugu ilmus esmakordselt 2019. aastal.
