Miks alustas Türgi rünnakut?
On olemas üks peamine põhjus: Türgi peab suurimat relvarühmitust kurdide juhitud alliansis ehk Rahvakaitseüksusi (YPG) terrorirühmituseks. Türgi juhid peavad YPG-d keelatud Kurdistani Tööpartei (PKK) laienduseks. PKK on võidelnud kurdi autonoomia eest Türgis kolm aastakümmet alates 1984. aastast.
YPG ja PKK jagavad sarnast ideoloogiat, aga väidavad, et on eraldi organisatsioonid.
USA ei ole nõus Türgi seisukohaga YPG kohta. Viimane on vältinud poolte valimist Süüria kaheksa aastat kestnud kodusõjas, aga on olnud lääne võtmetähtsusega liitlane võitluses Islamiriigi vastu.
YPG on domineeriv jõud kurdide ja araablaste rühmituste liidus nimega Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF). USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooni õhurünnakute, relvade ja nõuandjate abiga hõivasid SDF-i võitlejaid Islamiriigi käest kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid territooriumi Kirde-Süürias.
Regioonis on loodud autonoomne valitsus. Seal elab umbes kaks miljonit tsiviilisikut, kellest 650 000 on põgenikud mujalt Süüriast.
Vaatamata sellele, et kuulub USA juhitud Islamiriigi-vastasesse koalitsiooni, on Türgi olnud visalt vastu SDF-i toetamisele ja püüdnud takistada Süüria põhjapiiri selle kontrolli alla minemist.
2016. aastal toetas Türgi Süüria mässuliste pealetungi, mis ajas Islamiriigi võitlejad välja tähtsast piirilinnast Jarablusist ja peatas SDF-i võitlejate läände, kurdi Afrini enklaavi suunas liikumise.
USA veenis Türgit tollal hoiduma vallutamast jõuga peamiselt araablastest elanikkonnaga Manbiji linna, aga Türgi juhid nõudsid jätkuvalt, et SDF-i võitlejaid taanduksid.
2018. aasta jaanuaris, pärast seda, kui USA ametnikud teatasid, et aitavad SDF-il üles ehitada uusi „piirijulgeolekujõude”, alustasid Türgi väed ja nendega liidus olevad Süüria mässulised operatsiooni YPG võitlejate väljaajamiseks Afrinist.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel sai kaheksa nädalat kestnud lahingus surma ligi 300 tsiviilisikut koos 1500 kurdi võitleja, 400 Türgi-meelse võitleja ja 45 Türgi sõduriga. Lahkuma sunniti 137 000 tsiviilisikut.
2018. aasta detsembris kuulutas USA president Donald Trump, et Islamiriik on võidetud ja teatas, et on andnud käsu 2000 USA sõduri Süüriast väljatoomiseks.
Välisliitlased ja olulised vabariiklased seadsid väite Islamiriigi võitmise kohta kahtluse alla ja väljendasid muret selle üle, mis juhtub kurdi jõududega ilma USA kaitseta. Päevi hiljem teatas Trump Twitteris, et USA hävitab Türgi majanduslikult, kui ta kurde ründab, ja kutsus looma 20-miilist turvatsooni.
Kuigi USA sõdurite väljatoomine venis, haaras Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Trumpi ettepanekust ja ütles, et Türgi väed on valmis turvatsooni looma.
Küsimus kerkis uuesti esile pärast seda, kui SDF hõivas 2019. aasta märtsis viimase Islamiriigi käes olnud maatüki.
Rünnaku vältimiseks nõustus USA sõjavägi augustis looma koos Türgi sõjaväega piirialadel „julgeolekumehhanismi”. YPG tegi koostööd ja hakkas oma kindlustusi kõrvaldama.
6. oktoobril ütles Erdoğan aga Trumpile, et üle piiri suunduv operatsioon algab varsti, teatas Valge Maja. Trump vastas, et USA väed piirkonnas ei toeta operatsiooni ja taanduvad.
Valge Maja teatas veel, et Türgile langeb vastutus, kui Türgi kätte langeb Islamiriigi võitlejaid. SDF hoiab oma hädapärastes vanglates 12 000 meessoost arvatavat Islamiriigi võitlejat ning laagrites on 70 000 Islamiriigiga seotud naist ja last.
Teatades 9. oktoobril operatsiooni „Rahuallikas” algusest ütles Erdoğan, et Türgi eesmärk on hoida ära „terrorikoridori loomine mööda meie lõunapiiri ja rahu toomine piirkonda”.
SDF teatas, et kaitseb oma territooriumi iga hinna eest.
