FOTOD | Kaja Kallas Jüri Ratasele: pidevalt maksudebatist rääkimine ei ole veel maksudebatt
Saatejuht Andres Kuusk küsis saate alguses Reformierakonna esimehelt Kaja Kallaselt, miks ta nimetas koalitsiooni koostatud riigieelarvet sõnamurdjate eelarveks, mis annab maksukaosele hoogu juurde, kui riigireiting püsib, maksusüsteemi valitakse maailma konkurentsivõimelisemate hulka ja maksud laekuvad hästi.
Kallase sõnul on need lubadused, mida on antud, ja need, mis riigieelarvest vastu vaatavad, hoopis teised. “Pensionäride erakorraline pensionitõus — lubati sada eurot, seda ei ole seal, on seitse eurot. Ja kui Jüri Ratas hakkab rääkima, et indekseerimise tulemusel tõstetavad pensionid on tema teene, siis see kindlasti ei vasta tõele,” rääkis Kallas.
Teiseks lubati teadusele üks protsent rahastust sisemajanduse kogutoodangust. Seda seal ei ole. Lubati põllumeestele top-upi 15 miljonit — seda seal ei ole,” kritiseeris Kallas.
Ratas täpsustas, et Keskerakond lubas enne valimisi sajaeurost pensionitõusu siiski koos erakorralise tõstmise ja indekseerimisega. “Me suudame astuda esimese sammu tänases fiskaalpoliitilises olukorras ja see on 45 eurot. Võib julgelt öelda, et see on viimase 10-12 aasta kõige kõrgem tõus. Ja nüüd ironiseeritakse selle seitsme euro kallal, mis on erakorraline pensionitõus. Tegelikult ma ei saa üldse aru, kus see naeruvääristamise võimalus või soov tuleb. Kui me võtame valitsuse 2008-2016, kuhu mahtus neli Reformierakonna valitsust, siis erakorraline pensionitõus kogu selle perioodi jooksul oli null eurot,” rääkis Ratas ja lisas, et iga sent ja euro, mida eakatele juurde antakse, on oluline.
Põllumajanduse otsetoetustest rääkides ütles Ratas, et viimased kolm aastat on neid suudetud hoida maksimumtasemel ehk 19,5 miljonit eurot, kuid järgmisel aastal on see ca 33 protsenti maksimumist ehk viis miljonit eurot. “Enne seda olid top-up toetused kaks kuni kolm aastat null.”
Ratas märkis, et teadus- ja arendustegevus saab raha juurde, kuid möönis, et ühe protsendini pole veel jõutud.
Pensioniteema juurde naasnud Kallas heitis Ratasele ette, et Ratas lubas erakorraliselt sajaeurost pensionitõusu. “Me ei naeruväärista seda, et pensionid tõusevad — loomulikult, pensionid peavadki tõusma —, aga lihtsalt see vahe lubaduse ja reaalsuse vahel on niivõrd suur,” rõhutas Kallas.
“Kui nüüd Jüri Ratas teeb näo, justkui tema ei olnud eelmise valitsuse peaminister, mille tagajärjel on tekkinud see suur puudujääk, et midagi ei ole võimalik teha eelarves, siis see ei vasta ju tõele. Ta oli ka eelmise valitsuse peaminister. Ta on pannud kokku neli riigieelarvet. Kui keegi teab riigi rahanduslikku seisu, siis teab seda Jüri Ratas. Ta läks teadlikult inimestele valimiste ajal andma lubadusi, mida ta ei suuda pidada,” väitis Kallas.
Saatejuhi tähelepanekule, et ka Reformierakond ei kippunud pensione erakorraliselt tõstma, vastas Kallas, et küsimus on selles, kas nad on seda lubanud. “Mina ütlen, et lubadused ei ole täidetud ja meie oleme teinud pensionisüsteemi suhtes väga palju häid tegusid, kui me räägime näiteks sellest, et me oleme alati hoidnud keskmise pensioni tulumaksuvabana, mida praegune valitsus ei tee. Keskmine pension läheb nüüd tulumaksu alla ehk siis sellest pensionitõusust võetakse veel tulumaksuga omakorda ära, nii et tegelikult kogumis pensionärid ei võida selle erakorralise tõusuga.”
Ratas nentis, et nii erakorraline pensionitõus kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmine eakatele, et neid tulumaksust vabastada, olid arutelu all. “Erakorraline pensionitõus maksab Eesti maksumaksjatele 20,8 miljonit eurot ja tuli valida üks nendest ja me valisime erakorralise pensionitõusu.”
Peaminister meenutas, et 2007. aastal lubas toonane Reformeirakonna esimees Andrus Ansip pensionite kahekordistamist nelja aasta jooksul. “Toona olid pensionid suurusjärgus 6200 krooni. Sinna me jõudsime, et nad kahekordseks tõusid, 2017 aastal. See võttis kümme aastat aega,” rääkis Ratas.
“Tõsi, me lubasime sada eurot, ma siin ümber seda ei lükka. See oli indekseerimine pluss erakorraline pensionitõus. Täna me teeme 45 eurot. See on viimase kümne aasta suurim tõus ja kindlasti me astume ka järgmise sammu,” lubas Ratas.
Ta kinnitas, et keegi pole seoses riigieelarvega midagi valesti öelnud. “Rahandusministeerium tuli selle aasta aprillis välja oma sõnumiga, et maksud 2018. aasta lõpus ei ole selliselt laekunud. Mul oli täna õhtul kohtumine rahandusministeeriumi ametnikega ja nad ütlesid, et seda langust ei näinud keegi ette, sealhulgas ka peaminister ja rahandusministeeriumi ametnikud,” kinnitas Ratas.
Kallas märkis, et raha leidmine on prioriteetide küsimus ja viis jutu eelmise aasta katuserahadeni, mis ulatusid 30 miljoni euroni. “Selle eest oleks saanud pensione erakorraliselt rohkem tõsta.”
Kallas tõi välja, et praeguses eelarves on kirjas, et tulumaksu laekumine suureneb 25 protsenti. “Nüüd on küsimus, et kust see 25 protsenti tuleb? Kui te ütlete, et rahandusministeerium ütleb, et “ohhoo, seda raha lõpuks ei tulnudki”, siis mina küsin, et kas selles riigieelarves ei ole need numbrid kirjutatud selliselt, et pärast need numbrid ei laeku, et seal on bluffi sees?” küsis Kallas. “See 25 protsenti tuleb iga inimese taskust selle läbi, et tegelikult nad kaotavad tulumaksuvabas miinimumis.”
Ratas märkis, et Kallase väide prognooside kohta on põhimõtteline. “See on seadustes kirjas, et rahandusministeeriumi ametnikud teevad prognoosid iseseisvalt ja sinna poliitikud sekku, sealhulgas tulumaksuprognoosid, kas nad tõusevad 25 protsenti, 18 protsenti või 33 protsenti — see olnud väga tugevasti valitsuste ja peaministrite positsioon läbi aegade. Kui on väide see, et oleks pidanud prognoose muutma, siis põhimõtteliselt läheksid poliitikud rikkuma seadust ja seda kindlasti mina peaministrina ei tolereeri.”
Ratase sõnutsi tuleb tulumaksu laekumine palgakasvust.
Kallas täpsustas, et ta ei räägi valesti tehtud prognoosidest, vaid sellest, et Ratase valitsus on tekitanud eelarvesse puudujäägi. “Valitsus on selle raha ära kulutanud. Kõik need otsused, mis te tegite aktsiisipoliitikaga seoses, tõid riigieelarvesse miinuse ja selle tagajärjel ongi olukord, kus majandus on kasvanud, aga olukord on läinud halvemaks.”
Kallas maksudebatist: pidevalt maksudebatist rääkimine ei ole veel debatt
Maksutemaatika juurde jõudes mainis Ratas, et maksukoormus langeb 2023. aasta lõpuks alla 33 protsendi, kui Kallas märkis, et maksudebatist rääkimine ei ole veel debatt.
Ratas märkis, et samal ajal, kui maksukoormus langeb, räägime endiselt teadus- ja arendustegevuse rahastamisest, kaitsest ja pensionitest. “See ongi see debatt, mida me peame pidama. Kui me soovime sellist riiki ja selliseid teenuseid, aga kui meil maksukoormus langeb, siis me tegelikult ei suuda enam selliseid teenuseid pakkuda.”
Kallas märkis, et valijad ütlesid viimastel valimistel, et nad ei soovi, et Jüri Ratas maksudega edasi toimetaks, ja kõigepealt tuleks alustada vigade korrigeerimisega. “Need inimesed, kes saavad karistatud: aasta lõpus sünnitajad või toetuste saajad. Kõigepealt vigade parandus,” rääkis Kallas.
“Jüri Ratas räägib kogu aeg, et tuleb maksudebatti pidada. Kus on see debatt? Mis on sinu ideed? Mida sa tahad siis teha? Millised maksud sa tahad kehtestada? Või mida sa tahad ära kaotada? Selles mõttes minule tundub, et see maksudebati jutt, et tuleb algatada maksudebatt, tähendab seda, et tegelikult valmistatakse pinnast ette selleks, et minna mööda riigieelarve tasakaalust või kehtestada uusi makse. Aga sellisel juhul ma ei ole kuulnud Jüri Rataselt mitte ühtegi ideed, mis on siis see sinu maksusüsteem, mida sa tahad kehtestada. Mis on need muutused, mida sa tahad kaasa tuua? Ütle üks mõte. Mis makse sa tahad kehtestada? Alustagu selle debatiga, tulgu nende maksude ideedega välja,” kutsus Kallas Ratast üles.
Ratas loetles oma maksudebatiga seotud ideed. “Võtame kas või OECD hinnangu. On olnud päris mitmed aastad, mis tõesti soovitab Eestile miinuseelarvet, tasakaalust väljas eelarvet ja ütleb, et see raha tuleb suunata näiteks ühel aastal infrastruktuuri. See on üks koht, kus pidada debatti,” ütles peaminister.
“Ütle otse välja — sa tahad minna riigieelarve tasakaalust välja,” ütles Kallas. “Ütle selgelt välja.”
Teise kohana näeb Ratas debati pidamise kohta eelarve revisjoni ja konkreetselt maksude juures. “Vaadata üle, mis teenuseid me pakume, mis mahus me pakume ja kas me seda struktuuri muudame. Kolmas koht on igal juhul maksudebatt, mis tuleb pidada. Kas tõstame mingeid makse? Kas me ei tõsta mingeid makse? Võib-olla me midagi langetame? Me peame arvestama, et teatud teenused ühiskonnas siis ka muutuvad. Seda debatti tulebki pidada rahulikult,” sõnas peaminister.
“Ja siin kõrval on veel neljas väga suur osa, mis on seotud tänaste kliimaeesmärkidega Euroopa Liidus ja Eestis,” lisas Ratas.
Ratase hinnangul ei ole ühelgi riigikogu erakonnal praegu õigust makse kardinaalselt muuta. “Küll aga tuleks valmistada ette ka kolme ja poole aasta pärast valimisi ja öelda valijatele, et jah, meie näeme näiteks kas autode suuremas kilovatis teatud maksustamist, või me näeme teatud maksumuudatust maamaksu hindade muutmises. Meie oleme valitsusega selgelt otsustanud, et läheme eelarverevisjoni peale. See on väga suur osa sellest maksudebatist,” rääkis peaminister.
Kallas lausus, et ta ei saanud vastuseid, mis makse Ratas kehtestada tahab. “Enam-vähem sellest jutust ma sain aru, et ta soovib loobuda riigieelarve tasakaaluprintsiibist, aga mis on need uued maksud, mida ta soovib kehtestada?”
Reformierakonna juht sõnas, et me peaksime rääkima sellest, et töötamisel on liiga suur maksustamise osakaal, ja digitaalsete ettevõtete maksustamisest.
Ühtlasi kutsus Kallas Ratast üles nimetama need maksud, mida ta soovib kehtestada ja mida ära jätta “Pidevalt maksudebatist rääkimine ei ole veel debatt,” rõhutas Kallas.
Ratas märkis, et maksud ei ole ainsad lahendused maksusüsteemi parandamisel, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka eelarvetasakaalu ja -revisjoni küsimustele.
“Reformierakonna auesimehe Siim Kallase ettepanek teha kinnisvaramaks on lahendus. Minu meelest tuleb hoida kõiki neid teemasid laual. Sealhulgas, mida ka sina (Kallas — toim) hetkel pakkusid. Tuleks väga tõsiselt mõelda ka suurte digitaalsete platvormide maksustamisest,” lõpetas Ratas.
